Globaalne küla

Allikas: Vikipeedia

Globaalne küla ehk maailmaküla on tänapäeva maailm kui üks ühtne kogukond. Globaalse küla tekkimist on soodustanud tänapäevased transpordi- ja sidesüsteemid, globaliseerumine, massimeedia ja üleilmsed keskkonnaprobleemid. Need on maailma surunud justkui kokku, mille tagajärjel on kaduma hakanud regionaalsed kultuurilised erinevused. Trendiks on saanud ka lääneliku ja linliku kultuuri laiaulatuslik laienemine. Mõiste võttis kasutusele Kanada filosoof Marshall McLuhan.[1] Selle termini kasutuselevõtmine mõjutas hilisemat globaliseerumise ja meedia vaheliste seotste mõtestamist.[2]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti majandusteadlane Andres Arrak väljendas 2012. aastal sama mõtet järgmiselt:"Me olemegi üha rohkem üks suur küla ja burkas või miniseelikus naised võivad kaubanduskeskuses vabalt teineteisest mööduda ilma üksteist kividega surnuks pildumata".[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut. [1]
  2. Ritzer, George. Globalization : a basic text. Chichester, Wiley-Blackwell, 2010. Lk. 287.
  3. Arrak, Andres. Globaalne kolkaküla. - ERR uudised, 10.07.2012 http://uudised.err.ee/index.php?06257033 (04.09.2013)