Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria
Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria on Jay Galbraithi 1970ndatel loodud teooria organisatsioonides info töötlemise kohta. Teooria aluseks võttis ta kognitiivse sobivuse teooria [1].
Galbraithi teooria järgi määrab määramatus (uncertainty), eelkõige ülesannete määramatus (task uncertainty), organisatsiooni struktuuri[2]. Organisatsiooni üheks oluliseks teguriks on selle suutlikkus tegeleda mitterutiinsete sündmustega, mida pole võimalik ennustada, ette planeerida. Variatsioonid organisatsioonide disainis tulenevadki erisugustest strateegiatest, mida kasutatakse, et vähendada ebakindlate, määramatute ülesannete esinemist. Mida suurem ülesande määramatus, seda rohkem informatsiooni peavad otsusetegijad ülesande lahendamisel töötlema [1]. Määramatud ülesanded tähendavad infotöötluse vajaduse suurenemist, mistõttu organisatsioonid peavad suurendama oma infotöötluse võimekust [3]. Galbraith usub, et organisatsioone eristab nende strateegia määramatute ülesannete lahendamiseks [1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Galbraith, J. R. (1974) “Organization design: An information processing view.” Interfaces 4(3), 28-36.
- ↑ Haußmann, C., Dwivedi, Y. K., Venkitachalam, K., Williams, M. D. (2011) “A Summary and Review of Galbraith’s Organizational Information Processing Theory” Dwivedi, Y. K., Wade, M. R., Schneberger, S. L. (toim.) Information Systems Theory. Springer New York, 71-93
- ↑ Ali-Hassan, H (2014) Organizational information processing theory. Kättesaadav: https://web.archive.org/web/20170316205632/https://istheory.byu.edu/wiki/Organizational_information_processing_theory#Main_ dependent_construct.28s.29.2Ffactor.28s.29, 19. november 2016.