Funktsionaalsed toitumisrühmad
Liikide jagamine funktsionaalsetesse toitumisrühmadesse on vahend selleks, et ühitada tulemused, mis on saadud uurides veelistes ökosüsteemides elavaid suurselgroogseid. Sellise rühmitamise eeliseks on võimalus kombineerida veemardikate morfoloogilisi tunnuseid (nt suiste kuju) ja käitumuslikke mehhanisme (toitumisviis). Liigi kuuluvus teatud rühma võib erineda valmiku ja vastse perioodil.
Funktsionaalsete rühmade uurimine[muuda | muuda lähteteksti]
Alguses püütakse uuritavas veekogus kahvaga vees elavaid loomi ja hiljem need sorteeritakse laboris. Selleks, et teada saada, millistesse funktsionaalsetesse rühmadesse isendid kuuluvad, kasutatakse mitut uurimismeetodit. Iga putukas lahatakse eraldi ja uuritakse nende soole sisu. Sellest saab järeldada, mida nad on söönud ja lisaks võib anda ka infot vastava liigi vastse toitumise kohta, kui sellest etapist on jäänud soolde toidujääke [1]. Samuti saab toitumiskäitumist uurida ja funktsionaalset toitumisrühma määrata võrreldes putukate suisete ehitust, sest see näitab, millist toitu nad saavad tarbida [2].
Funktsionaalsed rühmad[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese funktsionaalse klassifikatsiooni süsteemi koostas K. W. Cummins aastal 1973 ja seda süsteemi kasutatakse tänapäevani.
Filtreerijad[muuda | muuda lähteteksti]
Filtreerijad (filterers) on saprofaagid ehk toituvad peenest lagunenud orgaanilisest ainest [3]. Neil kuuluvad suiste juurde spetsiaalsed harjased või siidilaadne eritis, mis toimib kui sõel ja eraldab peene aine veest. [4] Filtreerijad on näiteks kihulaste vastsed.[5]
Kogujad[muuda | muuda lähteteksti]
Kogujad (gatherers) on samuti saprofaagid, aga nemad koguvad toitu setetest [3], näiteks ühepäevikuliste vastsed.[5]
Kraapijad[muuda | muuda lähteteksti]
Kraapijad (scrapers) on herbivoorid. Nad toituvad perifüütonist, mis on keerulise koostisega segu vetikatest, sinivetikatest, heterotroofsetest mikroobidest ja detriidist, mis on kinnitunud veealustele pindadele. Nende suuosad on spetsialiseerunud aine riivimiseks või kraapimiseks kividelt ja orgaaniliselt substraadilt [3], näiteks veeteod.
Peenestajad[muuda | muuda lähteteksti]
Peenestajad (shredders) on putukad, kes on herbivoorid ja söövad peamiselt elusaid ja lagunevaid veetaimi ja ka lagunevat puitu [3]. Nad toituvad suurtest orgaanilise aine tükkidest ja nendega kaasnevatest seentest ja bakteritest. Sellega tekitavad nad juurde peeneteralist orgaanilist ainet, mida saavad tarbida filtreerijad ja kogujad [4]. Peenestajad on näiteks ehmestiivaliste vastsed.[5]
Röövtoidulised[muuda | muuda lähteteksti]
Röövtoidulised (predators) on karnivoorid ja toituvad teistest loomadest neid tervelt neelates või kesta läbistades ja imedes kehavedelikke [4]. Kõik ujurid on röövtoidulised.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ C. G. Palmer, J. O'Keeffe, A. R. Palmer, T. Dunne, S. Radloff. "Macroinvertebrate functional feeding groups in the middle and lower reaches of the Buffalo River, Eastern Cape, South Africa. I. Dietary variability", 1993, Lõuna-Aafrika Vabariik
- ↑ S. Tomanova, E. Goitia, J. Helešic."Trophic levels and functional feeding groups of macroinvertebrates in neotropical streams", 2006, Boliivia
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 K. W. Cummins. "Trophic relations of aquatic insects. Annual Review of Entomology", 1973
- ↑ 4,0 4,1 4,2 V. H. Resh et al. "Encyclopedia of insects", 2009, USA
- ↑ 5,0 5,1 5,2 https://web.archive.org/web/20151208070130/http://www.mpwmd.dst.ca.us/programs/river/watershed_assessment/5_7%5C5_7_2a%5C5_7_2_a_text.pdf 2004, vaadatud 25.11.2015