Funcken
|
See artikkel on Liivimaa suguvõsast; Kuramaa põlisaadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Funck. |
Funcken, varem Funcke oli Waldeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1786. aastal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsaliin algab Waldecki oobersti Georg Philipp Funckega.[1] Tema pojapoeg Rembert Funcke (1597−1654) astus Rootsi teenistusse, tõusis ooberstiks ja oli Liivimaa viitsekuberner. 6. juunil 1646 sai ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks, kuid rüütelkonda teda ei introdutseeritud; ta hakkas perekonnanimena kasutama nimekuju Funcken.[2] Temaga sai alguse suguvõsa Liivimaa liin, mis suri meesliinis välja 1786. aastal.
Funckenid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]
1747. aasta 29. juunil (vkj) kanti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rembert von Funcken (1597−1654), ooberst, Liivimaa viitsekuberner, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
- Rembert von Funcken (1632−1709), jalaväe kindralmajor, rügemendikomandör, Riia viitsekuberner
- Magnus Gabriel von Funcken (1692−1740), Rootsi major, Venemaa polkovnik
- Rembert von Funcken (1724−1786), sillakohtunik, suguvõsa viimane esindaja, mõisaomanik
Funckeni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa läti distrikt:
- Liezēre (Lösern) (1649−1825), Oļi (Ohlenhof) (kuni 1797), Ozolamuiža (Eckhof) (1649−1825), Vējeva (Fehgen) (1630−1632), Viesiena (Fehsen) (1630−1632)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 296.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1975. Lk 430.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 80-81 [1].