Franco Alfano

Allikas: Vikipeedia
Franco Alfano umbes 1919.

Franco Alfano (8. märts 1875 Posillipo Napoli lähedal – 27. oktoober 1954 San Remo) oli itaalia helilooja.

Franco Alfano sündis Posillipos, Napoli lähedal. Ta õppis Napolis klaverit Alessandro Longo ja kompositsiooni Paolo Serrao ning Leipzigi konservatooriumis Hans Sitt´i ja Salomon Jadassohni juures. Al 1896 kontsertreisid pianistina Euroopa, Bologna muusikakooli professor 1916–1919, direktor 1919–1923, Torino muusikakooli direktor 1923–1939. Palermo teatri "Massimo" juht 1940–1942, Pesaro muusikakooli direktor 1947–1950.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomes peamiseks ooperid, milles prantsuse impressionismi, verismot, Wagnerit. 1925 lõpetas Puccini ooperi "Turandot".

Kokku lõi Alfano 11 ooperit sh "Risurrezione" L. Tolstoi romaani "Pühapäev" järgi (1904 Torino), "Miranda" (1986), "La fonte di Enschir" (1898), "Il principe Zilah" (1909 Genova), "I cavalieri e la bella" (1910; lõpetamata), "Cyrano de Bergerac" (1936 Rooma), "Doktor Antonio" (1949 Rooma), india-teemaline "Legend Sakuntalist" Caladasi poeemi järgi (1921 Bologna; II red 1952 Rooma), "Don Juani vari" (1914 Milano), "Madonna Imperia H. Balzaci järgi (1927 Torino), "Viimane lord" (1930 Napoli).

Balletid "Naapoli" (1901 Pariis), "Lorenza" (1901 Pariis) ja "Vesuuv" (1933 San Remo)

2 sümfooniat (sh in E 1910, in C 1933) ja 2 intermezzot keelpillide orkestrile (1931) ning 3 keelpillikvartetti (1918, 1926, 1945). Klaverikvintett (1936), sonaate viiulile, sonaate tšellole, palu klaverile, laule.