Ferenc Móra

Allikas: Vikipeedia
Ferenc Móra
Sünniaeg 19. juuli 1879
Surmaaeg 8. veebruar 1934 (54-aastaselt)
Szeged

Ferenc Móra (19. juuli 1879 Kiskunfélegyháza8. veebruar 1934 Szeged) oli ungari romaanikirjanik, ajakirjanik ja museoloog.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ferenc Móra sündis 1879. aastal Kiskunfélegyházas vaeses talupojaperes. Tema isa Márton Móra oli kasuksepa õpipoiss, hiljem meister. Tema ema Anna Juhász oli pagar. Tema õpingud kulgesid raskelt perekonna vaesuse tõttu. Ta sai Budapesti Ülikoolis geograaf-loodusajaloo õppejõu diplomi, kuid oli vaid ühe aasta dotsent Felsőlövős Vasi maakonnas. Ta oli silmapaistev noortekirjanik Ungaris. Kirjandusliku tegevuse kõrvalt asus ta 1904. aastal Szegedi muuseum-raamatukogus tööle museoloogina (raamatukogu allus maakonna keskusele Szegedile ning seda ümbritsevale Csongrádi maakonnale). 1917. aastal määrati ta Szegedi muuseum-raamatukogu direktoriks ja Csongrádi maakonna peaks. Ferenc Móra oli ametis kuni 1934. aastani, mil ta suri 54-aastaselt Szegedis. Tänapäeval on muuseum tema auks nimetatud Ferenc Móra muuseumiks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rab ember fiai "Orja pojad" (Budapest, 1909)
  • Mindenki Jánoskája "Kõikide Jánosike" (Budapest, 1911)
  • Csilicsali Csalavári Csalavér (Budapest, 1912)
  • Filkó meg én "Filkó ja mina" (Budapest, 1915)
  • Kincskereső kisködmön "Võlukasukas" (Budapest, 1918)
  • Dióbél királyfi "Prints Kreekapähkliviljaliha" (Budapest, 1922)
  • A festő halála "Maalikunstniku surm" (romaan, Budapest, 1921, hiljem välja antud pealkirjaga "Négy apának egy leánya" ('nelja isa üks tütar')
  • Georgikon (Budapest, 1925)
  • Nádihegedű "Pillirooviiul" (Budapest, 1927)
  • Ének a búzamezőkről "Laul nisupõldudest" (novel, Budapest, 1927)
  • Beszélgetés a ferdetoronnyal "Jutuajamine kaldus torniga" (Budapest, 1927)
  • Véreim "Mu järeltulijad" (Budapest, 1927)
  • Sokféle "Mitmesugune" (Budapest, 1927)
  • Egy cár, akit várnak "Tsaar, keda oodatakse" (Budapest, 1930)
  • Aranykoporsó "Kuldkirst" (ajalooline romaan, Budapest, 1932)
  • Daru-utcától a Móra Ferenc-utcáig "Kure tänavalt Ferenc Móra tänavale" (autobiograafia, Budapest, 1934)
  • Utazás a földalatti Magyarországon "Teekond maa-aluses Ungaris" (Budapest, 1935)
  • Parasztjaim "Mu talupojad" (Budapest, 1935)
  • Dióbél királykisasszony "Printsess Kreekapähkliviljaliha" (Budapest, 1935)
  • Napok, holdak, elmúlt csillagok "Päikesed, kuud ja möödunud tähed" (Budapest, 1935)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]