Evtol
eVTOL[muuda | muuda lähteteksti]
Elektriline vertikaalse startimis- ja maandumisvõimalusega lennumasin (lühidalt eVTOL, inglise keeles electric vertical takeoff and landing) viitab elektrimootoritega lennumasinale, mis ei vaja õhku tõusmiseks hoovõturada. Neil on võimalus ka õhus hõljuda. eVTOL-ide areng on hüppeliselt kasvanud viimase paari kümnendi vältel tänu elektrooniliste vahendite jõulisuse arengutele akudes, mootorites ja kontrollerites. Lisaks on linnakeskonnas suurenenud nõudlus roheenergiat kasutavate õhusõidukite järele.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
eVTOL-i konseptsioon pärineb 2009. aastast, kui NASA avaldas Puffin eVTOL-i konsepti joonised. Juba 2011. aastal toimus esimene eVTOL-i mehitamata kommertslend AugustaWestland Project Zero raames. Teised prototüübid valmisid juba sama aasta lõpus, sooritasid mehitatud lennu Solution F Electronics helikopter ja Opener SkyKar Rebel. Viimasel kümnendil on eVTOL-i lennumasinate turg kasvanud mitme miljardi dollari suuruseks. Esialgsetest prototüüpidest on välja kasvanud peaaegu masstoodanguvalmidusega masinad. Suuri arenguid selles vallas teevad ka Airbus, Boeing ja Bell. eVTOL-i arendatakse nii tsiviillennunduse, õhutakso, erakorralise meditsiini teenuste, pakkide transpordi kui ka militaarkasutuse jaoks. [1] Praeguseks on prototüüpide välja töötamisega tegelevaid ettevõtteid ligi 400. Nende hulgas on Ameerikast Joby Aviation, Uber kui ka Euroopast Lilium (Saksamaa) kui ka Aasiast E-Hang (Hiina). [2]
Tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
eVTOL suudab saavutada oma ripplennuvõime mitmel juhul, näiteks helikopterilaadselt, kus kallutavat liikumist kontrollib peamine tiivik. Teise ja üha laialdasemalt levinuma disainiga on kvadrokopteri disain (nelja tiivikuga õhumasin). Uusim disainivalik põhineb kvadrokopteri disainil, kuid erinevalt kvadrokopterist on eVTOL-i rootorid suutelised enda suunda vertikaalasendist horisontaalasendisse muutma. [3] Kolmanda disainina on kasutusel ka tail-sitter ehk lennumasin, mis stardib vertikaalsuunas ja keerab end edasiseks lennuks horisontaalasendisse. [4]
Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]
Peamiseks eVTOL-ide kasutusaladeks on muutumas õhutakso teenused. Selle suuna on valinud paljud firmad, kellest paar ÜK firmat on väidetavalt juba kahe aasta pärast valmis oma teenust pakkuma. [5] Ameerikas on alustatud pakisaatmisdroonide kasutamisega: Wing, Amazon Prime ning UPS, samuti Saksamaa ettevõte Wingcopter, kes on koostöös UNICEF-iga transportinud vaktsiine Vanuatu regioonis aastal 2018. On ettevõtteid, kes on välja töötamas ka suurema kandevõimekusega lennumasinaid, ettevõtted Seberwing Rhaegal, Elroy Air chaparral ja Pipistrel töötavad hetkel välja ka suurema kandevõimekusega lennumasinaid. Pipistreli kavandatava eVTOL-i kandmisvõimekus on lubatud olema kuni 5400 naela. Potentsiaalikas suund on ka põllumajandus, kus eVTOL-i kasutatakse peamiselt saagi parasiitide eest kaitmiseks. Ka tervishoiuteenustes soovitakse katsetada eVTOL-i kasulikust lisatranspordivahendina, mida kasutada eriolukordades. Militaarvaldkonnas on eVTOL-idega mitu katset teinud Ameerika õhujõud. 2020. aasta aprillis kuulutati välja 25 miljoni dollari suurune arenguprojekt. [6]
Viited
- ↑ "VTOL and eVTOL tutorial and reference guide". United Electronics Industries AMETEK. Vaadatud 23. märtsil 2024.
- ↑ "Advanced air mobility: Achieving scale for value realization". Energy & Industrials. Vaadatud 20. märtsil 2024.
- ↑ Pavel, M. D. (juuni 2022). "„Understanding the control characteristics of electric vertical take-off and landing (eVTOL) aircraft for urban air mobility"". Aerospace Science and Technology. 125.
- ↑ Xiang, S.; Xie, A.; Ye, M.; Yan, X.; Han, X.; Niu, H.; Li, Q.; Huang, H. (veebruar 2024). "„Autonomous eVTOL: A summary of researches and challenges"". Green Energy and Intelligence Transportation. 3 (1).
- ↑ "Flying taxis could launch in two years in UK skies". Independent. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ "NASA Electric Vertical Takeoff and Landing (eVTOL) Aircraft Technology for Public Services – A White Paper NASA Transformative Vertical Flight Working Group 4 (TVF4)" (PDF). NASA. Vaadatud 21. märtsil 2024.