Eteokreetalased

Eteokreetalased (Ἐτεόκρητες Eteókrētes, 'tõelised kreetased') olid kreeklaste-eelne ja võib-olla mitteindoeuroopa rahvas Vahemere saarel Kreetal.

Rahva endanimetus ega kaasaegne võõrnimetus ei ole teada. Nad kõnelesid eteokreeta keelt, mida peetakse minose keele järglaseks; neid Egeuse keeli ei osata ühegi keelkonna alla paigutada.

Eteokreetalased olid pronksiaja Minose kultuuri rajajad ja kandjad, mistõttu neid 2. aastatuhandel eKr nimetatakse nende müütilise kuninga Minose järgi minoslasteks ning eteokreetalasi peetakse minoslaste järglasteks. Ka pärast seda, kui võim Kreetal läks 15. sajandi 2. poolel eKr Mükeene kultuuri (ahhailaste) kätte, moodustasid eteokreetalased suurema osa saare rahvastikust. Kui Kreetale 11. sajandil eKr hakkasid doorlaste sissetungi käigus asuma kreeklased (doorlased), jäid eteokreetalased tasapisi vähemusse, kuid neis elas Kreetal veel kuni hellenismiajani, peamiselt saare idaosas.

Ajaloolised allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mainitakse eteokreetalasi 8. sajandi lõpus eKr Homerose "Odüsseias". Seal mainitakse neid 19. laulu 176. värsis omaette rahvana Kreetal 1200. aasta paiku kõrvuti ahhailaste, küdoonide, doorlaste ja pelasgidega.

Strabon viitas oma teoses "Geographika" Naukratise Staphylose kaudu Homerosele ning paigutas tema ajal juba ajaloolised eteokreetalased Kreeta saare lõunaossa. Ta ütleb, et eteokreetalased ning saare lääneosas elanud küdoonid olid tõenäoliselt põliselanikud, saare idaosas elanud doorlased on aga hiljem sisse rännanud. Strabon märgib siiski et Praisose väikelinn Dikte Zeusi pühamuga saare idaosas kuulus eteokreetalastele.^[1] Straboni andmed asustuse kohta pole kooskõlas tänapäeval üldtunnustatud seisukohaga, mille järgi doorlased asustasid kõigepealt saare lääne- ja keskosa, hiljem ka põhjaosa, ning surusid eteokreetalased itta ja sisemaale. Eteokreetalaste asuala piiramine saare lõunaosaga on seega küsitav.^[2]

Tähtsad allikad Kreeta rahvaste kohta 2.–1. aastatuhandel eKr on ka arheoloogilised leiud. Tolleaegsetel freskodel ja maalidel on erinevaid kujutusi saare elanike välimusest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Strabon, Stephan Radt. Geographika, kd 3, Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 2004, ISBN 3-525-25952-2, lk 245. Google'i raamat
↑ Karl Hoeck. Kreta: Ein Versuch zur Aufhellung der Mythologie und Geschichte, der Religion und Verfassung dieser Insel, von den ältesten Zeiten bis auf die Römer-Herrschaft, Erster Band, Carl Eduard Rosenbusch: Göttingen 1823, lk 142. "On selge, et nimi "eteokreetalased" (s.o 'tõelised või ehtsad kreetalased') sai tekkida alles siis, kui sisserändajad olid vastandlikkuse tekitanud (Eustathios kinnitab väga õigesti (ad Od. XIX. 172. p. 1861, ed. Rom.), et eteokreetalasel oli nimi sisserändajate suhtes). See vastandus avaldus aga päris elavalt Minose ajastul, kui suurim hellenite sisseränne oli toimunud. Alles Minose ajajärgul arvati kreetalased helleni rahvaste sekka (Pausanias VII, c. 3). Varem elasid saarel ainult barbarid (Herodotos, I, 173.), ja neid pidasidki Hellasest saabunud autohtoonideks (Dikaiarchos, p. 24, Geogr. Min., ed. Huds., T. II, vrd Skylax, p. 18, Geogr. Min. T. II.). Märkimisväärne on see, et nimi "eteokreetalased", mis loomu poolest saab olla ainult üldnimetus, ei ole siiski identne "autohtoonidega". Ka küdoonid, nagu eteokreetalasedki, olid auhtohtoonid, aga neid eristati kindlalt eteokreetalastest (Homeros; Strabon X, lk 729). Ainult [[Ida (Kreeta)|]] ja Dikte elanikke peeti tõelisteks päriskreetalasteks (Aristophanes, [[Konnad (Aristophanes)|]], v. 1398 ja eriti Eustathios viidatud kohas), ja Praisos 60 staadioni lõunarannikust just seal, kus nood kaks mäestikku oma harudega kokku puutuvad, jäi hiljem eteokreetalaste pealinnaks; siit siis ka väide, et nad elasid saare lõunaosas (Strabon, X, p. 728). Saab tõenäoliseks, et eteokreetalased, kes elasid algselt rohkem sisemaal, liikusid alles hiljem lõunarannikule lähemale, kui põhjaranniku doorlased tungisid läbi saare keskosa edasi. See, et hilisemate autorite järgi elasid eteokreetalased ainult nendes saare osades, võib muide tulla sellest, et just seal säilisid vanast soost kreetalased kõige kauem segunematult. Herodotosel on huvitav teade, et praisoslased ja polichnitoslased ei osalenud üldises Kreeta sõjaretkes kättemaksuks Minose vägivaldse surma eest Sitsiilias (Herodotos, VII, p. 170. Polichnitoslased Kydonia lähedal, ja võib-olla ka küdoonidega sama päritolu, käitusid samamoodi nagu praisoslased. Kas ka nemad olid veel dooria mõjust vabaks jäänud?). Nii et Praisose elanikud, nood vanast soost kreetalased, ei jaganud saare ülejäänud elanikega ühist huvi dooria valitseja asjade vastu." (lk 140–143). Google'i raamat

[1] Strabon, Stephan Radt. Geographika, kd 3, Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 2004, ISBN 3-525-25952-2, lk 245. Google'i raamat

[2] Karl Hoeck. Kreta: Ein Versuch zur Aufhellung der Mythologie und Geschichte, der Religion und Verfassung dieser Insel, von den ältesten Zeiten bis auf die Römer-Herrschaft, Erster Band, Carl Eduard Rosenbusch: Göttingen 1823, lk 142. "On selge, et nimi "eteokreetalased" (s.o 'tõelised või ehtsad kreetalased') sai tekkida alles siis, kui sisserändajad olid vastandlikkuse tekitanud (Eustathios kinnitab väga õigesti (ad Od. XIX. 172. p. 1861, ed. Rom.), et eteokreetalasel oli nimi sisserändajate suhtes). See vastandus avaldus aga päris elavalt Minose ajastul, kui suurim hellenite sisseränne oli toimunud. Alles Minose ajajärgul arvati kreetalased helleni rahvaste sekka (Pausanias VII, c. 3). Varem elasid saarel ainult barbarid (Herodotos, I, 173.), ja neid pidasidki Hellasest saabunud autohtoonideks (Dikaiarchos, p. 24, Geogr. Min., ed. Huds., T. II, vrd Skylax, p. 18, Geogr. Min. T. II.). Märkimisväärne on see, et nimi "eteokreetalased", mis loomu poolest saab olla ainult üldnimetus, ei ole siiski identne "autohtoonidega". Ka küdoonid, nagu eteokreetalasedki, olid auhtohtoonid, aga neid eristati kindlalt eteokreetalastest (Homeros; Strabon X, lk 729). Ainult [[Ida (Kreeta)|]] ja Dikte elanikke peeti tõelisteks päriskreetalasteks (Aristophanes, [[Konnad (Aristophanes)|]], v. 1398 ja eriti Eustathios viidatud kohas), ja Praisos 60 staadioni lõunarannikust just seal, kus nood kaks mäestikku oma harudega kokku puutuvad, jäi hiljem eteokreetalaste pealinnaks; siit siis ka väide, et nad elasid saare lõunaosas (Strabon, X, p. 728). Saab tõenäoliseks, et eteokreetalased, kes elasid algselt rohkem sisemaal, liikusid alles hiljem lõunarannikule lähemale, kui põhjaranniku doorlased tungisid läbi saare keskosa edasi. See, et hilisemate autorite järgi elasid eteokreetalased ainult nendes saare osades, võib muide tulla sellest, et just seal säilisid vanast soost kreetalased kõige kauem segunematult. Herodotosel on huvitav teade, et praisoslased ja polichnitoslased ei osalenud üldises Kreeta sõjaretkes kättemaksuks Minose vägivaldse surma eest Sitsiilias (Herodotos, VII, p. 170. Polichnitoslased Kydonia lähedal, ja võib-olla ka küdoonidega sama päritolu, käitusid samamoodi nagu praisoslased. Kas ka nemad olid veel dooria mõjust vabaks jäänud?). Nii et Praisose elanikud, nood vanast soost kreetalased, ei jaganud saare ülejäänud elanikega ühist huvi dooria valitseja asjade vastu." (lk 140–143). Google'i raamat

[1]

[2]