Essentsiaalne treemor

Allikas: Vikipeedia

Essentsiaalne treemor (ladina keeles tremor essentialis) on püsivalt edenev neuroloogiline häire, mida iseloomustab käte või teiste kehaosade (pea, lõua, jalgade) värisemine.

Täpne esinemus on teadmata, kuid see on oletatavasti kõige levinum treemori tüüp ja ka kõige tavapärasem liikumishäire.

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pooled juhtumitest on põhjustatud geenimutatsioonidest ja dominantselt edasi antud; neil on kaks tüüpi. Ülejäänud juhtumid on idiopaatilised. Patofüsioloogiliselt oletatakse muutusi tserebellumis.

Diagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoos tuvastatakse tavaliselt kliiniliselt. Treemorid võivad alata igas vanuses, alates sünnist kuni vanaduseni (seniilne treemor).

Essentsiaalne treemori tunnuseks on reeglina rütmiline (4-12 Hz) treemor, mis ilmneb siis kui haigusest haaratud lihased on töös (ehk teisisõnu, puhkeolekus treemorit ei ole). Erinevat liiki füüsiline või vaimne pinge kipub tegema treemorit tugevamaks,mis loob tihti vale mulje, et tegu on psühhosomaatilise probleemiga. Tüüpiline on treemori halvenemine esinemissituatsioonides, halvemaks teevad treemorit ka külm, veresuhkru taseme langus, osa antidepressante, kofeiin, nikotiin, liitiumisoolad jm. Essentsiaalse treemori korral ei ilmne treemor magamise ajal, kuid mõnedel juhtudel on patsientidel eriti tugev treemor just pärast ärkamist.

Kergematel juhtudel väljendub essentsiaalne treemor võimetuses takistada haigusest haaratud kehaosa, nt käsi, värisemast ja raskuses täpsust nõudvate liigutuste tegemisel. Halvematel juhtudel võib haigus takistada patsienti igapäevaelu tomingutes nagu söömine, riietumine jms. Enamasti on essentsiaalne treemor progresseeruv (s.t. aja jooksul halvenev, mõnel juhul kiirelt, mõnikord väga aeglaselt), halvimatel juhtudel võib põhjustada invaliidsust.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimitena kasutatakse trankvillisaatoreid, beetablokaatoreid või epilepsiaravimeid. Kaks kõige kasutatavamat ravimit essentsiaalse treemori sümptomite kontrolli alla saamiseks on primidoon (Mysoline) ja beetablokker propranolool (Inderal). Paljudel juhtudel vähendab alkohol lühiajaliselt treemorit. Enamikul juhtudest praegu tuntavad ravimid täielikku efekti ei anna.

Vähestel juhtudel võib essentsiaalset treemorit ravida füüsilise teraapiaga ja püsivalt värisevate kehaosade lihaste arendamisega.

Kirurgilised raviviisid (mida kasutatakse kõige tõsisemate juhtumite puhul) on botulismimürgi süstimine treemorist mõjutatud lihastesse, talatoomia, ja ajustimulatsioon.

Teisi potentsiaalseid treemori põhjustajaid (liigne kofeiini tarbimine, lõõgastavate ravimite kasutamine) tuleks võimalusel vältida.