Erastvere metskond

Erastvere metskond moodustati 1920. aastal pärast mõisamaade riigistamist.

Metskond loodi Erastvere, Vana-Piigandi, Põlgaste, Tilsi, Hurmi, Varbuse, Valgjärve, Karula, Tõdu, Saverna, Vastse-Prangli ja Kanepi eramõisa, Antsla kirikumõisa ja endise Võru kroonumetskonna (Tihase ja Oja vahtkond) metsadest. Metskonna suurus oli 1920. aastal 7460 tiinu (8150 ha). 1920. aastal oli Erastveres 32 vahtkonda, 1939. aastal 23: Hüti, Piigandi, Reola, Oja, Piigaste, Soodla, Kindapalu, Häätare, Lajavangu, Meieri, Karste, Paali, Jõksi, Seegemi, Sõriste, Kurgsoo, Ridali, Kiuma, Hatiku, Ihamaru, Hurmi, Savisaare ja Pragi.

1939. aastal alustati uue kontorihoone ehitamist. Sama projekti järgi on ehitatud ka Kabala metskonna kontor. Hoone valmis 1942. aastal.

Erastvere metskonna hooned jäid sõjategevusest puutumata. 1950. aastatel oli Erastvere metskonnas 4 jaoskonda ja 16 vahtkonda. Metskond allus Veriora metsamajandile, mis 1966. aastal nimetati ümber Räpina metsamajandiks.

Erastvere metskonnas on tegeldud loodusharidusega ja koolimetskonna tööga. 1961. aastal rajati Kanepi kooli õpilastega Hurmi vahtkonda kuusekultuur, mis jäi ka hiljem õpilaste hooldada. Moodustati üks Eesti esimesi koolimetskondi, kus tehti koos õpilastega metsatöid, loodusvaatlusi, metsamatku, viidi metsloomadele talvel lisasööta ja valmistati lindudele pesakaste. Loodushariduslikku tööd jätkab RMK looduskeskus Erastvere metskonna kunagises kontoris.

Metsaülemad

• Voldemar Bergmann 1920
• Herbert Sachsenthal 1920–1925
• Jaan Luik 1925–1927
• Elmar Kull 1927–1929
• Erik Salvator Kolga 1929–1934
• Richard Riisberg 1934
• Eerik Allak (Erich Valentin Apfelbaum) 1934–1944
• Evald Markvardt 1945–1946
• Johan Katalsepp 1946–1949
• August Olesk 1949–1952
• Endel Uiga 1952–1969
• Jaan Tiivoja 1969–1995
• Priit Kask 1995–2008