Enstatiitkondriidid

Allikas: Vikipeedia
Läbilõige enstantiitkondriidist

Enstatiitkondriidid on ühed haruldased meteoriidid, mis moodustavad umbes 2% kõikidest kondriitmeteoriitidest, mis Maa peale kukuvad.[1] Praeguseks on leitud umbes 200 enstatiitkondriiti.[1]

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enstatiitkondriidid on ühed kõige hapnikuvaesemad kivid, mis Maa pealt leitud. Enamus neis sisalduvast rauast on oksiidina esinemise asemel kas sulfiidide koostises, puhtalt, või seotud nikliga (Fe-Ni). Neis on tavaliselt kõrge mineraali enstatiidi sisaldus (MgSiO3), millest tuleb ka nende meteoriitide nimi.[1] Spektraalanalüüsi põhjal arvatakse, et enstatiitkondriidid võiksid olla pärit asteroidilt 16 Psyche. Mõned neist võiksid olla pärit ka Merkuurilt.

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevalt enamikest kondriitidest ei sisalda enstatiitkondriidid peaaegu üldse raua oksiidi. Neis olev raud on peaaegu kõik seotud kas raudsulfiidide koostisse või segus nikliga (Fe-Ni). Need meteoriidid sisaldavad veel mitmeid ebatavalisi mineraale (oldhamiit (CaS), niningeriit (MgS), perrüiit ((Ni,Fe)5(Si,P)2). Lisaks sisaldavad nad veel aluselisi sulfiide (djerfisheriit, caswellsilveriit). Kõik enstatiitkondriidid koosnevad valdavalt enstatiidirikastest kondritest ning lisaks veel rohketest metalli ja sulfiidsete mineraalide terakestest. Suletiste ehk klastide ja matriksmaterjalide esinemine enstatiitmeteoriitides on harv. Nendes puuduv hapnik viitab, et nad tekkisid Päikese udukogu keskosas, tõenäoliselt Merkuuri orbiidi piiresse jäävas osas. Enamik neist on teinud läbi termilise metamorfoosi. Ensatatiitkondriidid jaotuvad kaheks:

EH kondriidid (High enstatite) - sisaldavad väikseid kondreid (läbimõõduga ~0,2 mm) ja palju siderofiilseid elemente ja räni. Natuke rohkem kui 10% meteoriidikivist moodustavad metalli terakesed. Diagnostiliseks tunnuseks on, et EH kondriitides leiduva Fe-Ni massist moodutab ~3% räni.
EL kondriidid (Low enstatite) sisaldavad suuremaid kondreid (läbimõõduga >0,5 mm). Meteoriidi Fe-Ni massist moodutab räni ~1%.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Norton, O.R. and Chitwood, L.A. Field Guide to Meteors and Meteorites, Springer-Verlag, London 2008