Endoskoop
Endoskoop (kreeka keelest éndon – 'sees' + scopéō – 'vaatan, vaatlen') on optiline või optomehaaniline seade, mille abil saab vaadata raskesti ligipääsetavaid kohti läbi loomuliku või kunstliku ava.
Eristatakse meditsiinilisi ja tehnilisi endoskoope.
Lisaks liigitatakse neid painduvateks, jäikadeks, elektroonilise või kiudoptilise videokujutisega, juhtimisega või juhtimiseta endoskoopideks. Endoskoop leiutati aastal 1806.
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Tüüpiline painduv videoendoskoop koosneb käepidemest, pikast ja peenest painduvast tööosast, pöördmehhanismist, videoobjektiiviga peast, toitekaablist ja pistikust. Kiudoptilise endoskoobi kujutist vaadatakse läbi okulaari. Elektroonilise endoskoobi kujutis kuvatakse seadme ekraanil reaalajas. Käepidemel on hoovad või rattad, millega saab endoskoobi pead pöörata. Lihtsamatel ja odavamatel painduvatel endoskoopidel ei ole pöördmehhanismi. Tihti on endoskoobil olemas töökanal, mille kaudu saab teha protseduure patsiendi või masina sees. Kõikidel endoskoopidel on olemas oma valgus, kas sisseehitatud või välisest valgusallikast saadud.
Meditsiinilised endoskoobid[muuda | muuda lähteteksti]
Meditsiinilisi endoskoope kasutatakse väheinvasiivseks diagnostikaks ja kirurgilisteks operatsioonideks. Selliseid endoskoope kasutatakse inimkeha seedimisteede, hingamisteede, suguelundite ja kõikide kehaõõnte uuringuteks ja raviks. Endoskoobiga tehakse seedetrakti eri piirkondade stentimist ehk endoskoopilist proteesimist, mis aitab ravida probleeme, mille puhul oli varem võimatu või väga raske inimest päästa. Endoskoobi kasutamine kirurgias vähendab oluliselt taastumisperioodi võrreldes traditsiooniliste lõikustega, haavajäljed on samuti minimaalsed.
Seedetrakti endoskoopiad on kõige rohkem levinud. Põhilised protseduurid on järgmised:[1]
- ösofagogastroskoopia (söögitoru ja mao endoskoopiline uuring)
- duodenoskoopia (kaksteistsõrmiku endoskoopiline uuring)
- koloskoopia (jämesoole endoskoopiline uuring)
- sigmoidoskoopia (sigmakäärsoole endoskoopiline uuring)
- rektoskoopia (pärasoole endoskoopiline uuring)
- enteroskoopia (peensoole endoskoopiline uuring)
- retrograadne kolangiopankreatograafia ehk ERCP (sapiteede ja kõhunäärme endoskoopiline uuring ja ravi)
Üks eraldiseisev meditsiiniliste endoskoopide tüüp on ultraheliga endoskoobid ehk ultraheliendoskoobid. Nendel on optika asendatud ultrahelipeaga. Ultraheliendoskoopia on kasutusel nii diagnostikas kui ka ravivõimalusena ning see võimaldab varakult diagnoosida ja õigel ajal ravida haigusi, mida varem oli raske või võimatu efektiivselt ravida.
Tehnilised endoskoobid[muuda | muuda lähteteksti]
Tehnilised endoskoobid ehk tehnoskoobid annavad võimaluse hinnata vastutusrikaste masinate ja seadmete seisukorda tehnilise ülevaatuse käigus (lennukite turbiinid, sisepõlemismootorite silindrid jt), kui ligipääs on piiratud või seadme lahtimonteerimine väga kallis. Samuti leiavad tehnilised endoskoobid kasutust tollis ja jõuorganisatsioonides, näiteks auto kütusepaagi ülevaatusel keelatud ainete või esemete tuvastamiseks.
Tehnilistel endoskoopidel tihti ei ole töökanalit, kuid selle asemel võib neil olla integreeritud mõõtesüsteem. Näiteks on firma Karl Storz tehnoskoobid varustatud täpse lasermõõtepeaga, millega mõõdetakse defektide suurust näiteks lennukimootorite labadel ja põlemiskambritel.
Endoskoopidele on tekkinud ka alternatiiv – sisseneelatavad kapslid, mis pildistavad seedimisteed seda läbides. Kapselendoskoopia ei asenda küll tavapäraseid endoskoopiaid, ent annab võimaluse uurida soole osa, mis teiste endoskoopiliste uuringute korral jääb visualiseerimata.
Tänu tehnoloogilisele arengule muutuvad tänapäevased endoskoobid väiksemaks ja pildikvaliteet läheb paremaks. Väheinvasiivne endoskoopiline diagnostika, endoskoopilised operatsioonid ja masinate tehniline hooldus endoskoobi abil on tänapäeval laialt levinud ning nendes valdkondades areneb endoskoobi kasutamine üha edasi.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Endoskoopia www.regionaalhaigla.ee