Eesti Ulmeühing
Eesti Ulmeühing on Eesti mittetulundusühing, mille põhikirjaline eesmärk on tutvustada ja propageerida ulmet ning arendada eesti ulmet. Põhiliselt on Ulmeühing oma tegevuses keskendunud ulmekirjandusele.
Eesti Ulmeühing asutati 25. märtsil 1995. Selle praegune president on Veiko Belials, juhatuse liikmed on Kersti Taurus ja Joel Jans. 2019. aasta jaanuaris oli Eesti Ulmeühingul 80 liiget.[1]
Alates 1998. aastast annab Ulmeühing välja iga-aastast auhinda Stalker, millega tunnustatakse eelmisel kalendriaastal eesti keeles ilmunud head ulmekirjandust. Auhind antakse välja statuudi alusel ning lugejahääletuse tulemuste põhjal. Auhinda antakse välja mitmes kategoorias, mis on aja jooksul muutunud ja mis sõltuvad eelmise aasta ulmekirjanduse saagist: romaanid, lühijutud, kogumikud, algupärane ja tõlkekirjandus.[2]
Stalkeri üleandmine toimub Eesti Ulmeühingu igasuvisel ulmeüritusel Estcon. Esimene Estcon toimus 25.-26. juulil 1998. 2004. aasta Estcon oli ühtlasi Baltimaade ulmehuviliste kokkutulek Baltcon. Kokkutulekul esinevad ulmekirjanikud, -kirjastajad ja -tõlkijad, toimuvad kirjanduslikud töötoad, vahetatakse ja müüakse raamatuid ning filme.
2004., 2011, 2017. ja 2019. aastal korraldas Ulmeühing koostöös kirjastusega Fantaasia ulmejutuvõistluse. 2004. aasta jutuvõistluse paremik ilmus kogumikus "Terra Fantastica" (koostaja Raul Sulbi). Teise jutuvõistluse paremik ilmus kahes kogumikus: esiviisik "Täheaeg 9: joosta oma varju eest" ning esikümne teine pool kogumikus "Täheaeg 10". Jutuvõistlust on toetanud Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu ja Tartu linna kultuurkapital.[3]
Eesti Ulmeühinguga oli algselt seotud ka 1998. aastast ilmuv võrguajakiri Algernon, mis on nüüdseks iseseisvunud.