Drehu keel

Allikas: Vikipeedia
Drehu keel
Kõneldakse Loyalty saartel, Lifou ja Tiga.
Kokku kõnelejaid 13 000[1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond,Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
     Loyality saarte keeled
Keelekoodid
ISO 639-1 dhv

Drehu keel, mille alternatiivsed nimed on Dehu, De’u, Lifou, Lifu, Qene keel, kuulub Austroneesia hõimkonda. Täpsemalt, drehu keel on üks Loyality saartel kõneldud keeli, mis kuuluvad Kaug-Okeaania keelkonda. Kaug-Okeaania keeled pärinevad Kesk-Ida-Okeaania keeltest ning need omakorda Ida Malai-Polüneesia keelkonnast. Viimane keelkond tekib Kesk-Ida Malai-Polüneesia keeltest, mis kuuluvad Malai-Polüneesia keelkonda ja see pärineb Austroneesia hõimkonnast. 2009. aasta andmel on umbes 13 000 kõnelejat, kelle emakeel on drehu keel. Lisaks nendele on 2 500 kõnelejat, kes kasutavad drehu keelt teise keelena. Drehu keel on suuliselt põlvest põlve üle kandunud. Esmakordselt panid selle keele kirja inglise misjonärid 1840ndatel. 1970ndatel loodi uuenenud süsteem. Keeles on kasutusel 30 tähte: 7 vokaali ja 23 konsonanti. Drehu keeles kasutakse ladina tähestikku. [2]

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged vokaalid i u
Keskkõrged vokaalid e ø øː o
Madalad vokaalid æ æː ɑ ɑː

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Labiaalid Labiodentaalid Dentaalid Alveolaarid Retrofleksed häälikud Alveolaarpentaalid Velaarid Larüngaalid
Kulsiilid ja
Afrikaadid
Helitu p t ʈ t͡ʃ k
Helilised (b) d ɖ (d͡ʒ) ɡ
Nasaalid Helitu ɲ̊ ŋ̊
Heliline m n ɲ ŋ
Frikatiivid Helitu f θ s x h
Heliline (v) ð z
Lateraalid Helitu
Heliline l
Resonandid Helitu ʍ
Heliline w

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 caa(s)
2 lue
3 köni
4 eke
5 trii-pi
6 caa-ŋömen
7 lue-ŋömen
8 köni-ŋömen
9 eke-ŋömen
10 lue-pi

[3]

Asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsus

Eni/ni : Mina, minu

Eö/ö : Sina

Nyipë/nyipëti : Sina(viisakas vorm, pöördumaks vana mehe poole)

Nyipo/nyipot(i) : Sina(viisakas vorm, pöördumaks vana naise poole)

Angeic(e) : Tema

Nyidrë/nyidrët(i) : Tema(viisakas vorm, pöördumaks vana mehe poole)

Nyidro/nyidrot(i) :Tema(viisakas vorm, pöördumaks vana naise poole)

Ej(e) : See

Duaalsus

Eaho/ho : Meie kaks (mina ja tema)

Easho/sho (easo/so) : Meie kaks (mina ja sina)

Epon(i)/pon(i) : Teie kaks

Eahlo : Nemad kaks

Lue ej(e) : Nemad kaks, asjade või loomade kohta

Mitmus

Eahun(i)/hun(i) : Meie (mina ja nemad)

Eashë/shë, easë/së : Meie (mina, sina ja nemad)

Epun(i)/pun(i) : Teie kõik

Angaatr(e) : Nemad kõik

Itre ej(e) : Nemad kõik (asjade või loomade kohta) [4]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Thupene lai angatr a tro qa lei ngōne hnapet. Nad pidid saarelt konflikti tõttu lahkuma. [5]

Huvitavat Drehu keele kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Drehu keel on laialdaselt levinud kirikukeel, selle tõestuseks on fakt, et Jehoova tunnistajate igakuine ajakiri ``Vahitorn``, ilmub ka Drehu keeles (Ita Ne Thup). Kokku ilmub see ajakiri maailmas vaid veidi üle 150s keeles. [6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]