Botuliin

Allikas: Vikipeedia
Botuliin

Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus grampositiivsed anaeroobsed bakterid (eriti Clostridium botulinum, aga ka C. baratii ja C. butyricum).

Mürgistust, mida põhjustab Clostridium botulinum'i toodetav botuliin, nimetatakse botulismiks.

Mürgil on seitse alatüüpi, mida tähistatakse tähtedega A kuni G.

Keemiliselt toimelt on botuliin tsinkproteaas, mis lagundab pöördumatult valke, mille abil koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus.

Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides. (Ühe grammiga saab tappa miljon 100-kilost inimest).

Meditsiiniline kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiiniliselt on kasutusel botuliin tüüp A (Botox) ja tüüp B. Botox on kasutusel esmajoones järgmistel näidustustel: blefarospasm; näo hemispasm ja muud fokaalsed düstooniad; spastiline kõõrkaelsus; laste tserebraalparalüüsist tingitud dünaamilist hobupöida tekitava spastilisuse leevendamine alates teisest eluaastast; insuldijärgse küünarvarre ja labakäe lihaste spastilisuse leevendamine täiskasvanutel; püsiv raske primaarne aksillaarne hüperhidroos, mis häirib elukvaliteeti ja on resistentne paiksele ravile.

Kosmeetiliselt kasutatakse Botoxit nahakortsude silumiseks näos. Botox aitab selliste kortsude vastu, mis on tekkinud miimiliste lihaste kasutamise tõttu.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]