Berliini fenomen
Berliini fenomeniks nimetatakse stratosfääri äkilist soojenemist. Nimetus on tuletatud koha järgi, kus nähtust 1950. aastatel esimest korda vaadeldi ja kirjeldati.[1]
Protsessi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Stratosfäär võib äkitselt soojeneda, kui polaarpööris jaguneb ehk kaksistub, mille tulemusel jugavool aeglustub – stratosfääri läänetuuled nõrgenevad, peatuvad või asenduvad idavooluga (tsonaalne tsirkulatsioon hakkab asenduma poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga). Nõrga polaarpöörise korral arenevad välja suure amplituudiga Rossby lained, mis võivad põhjustada eelkõige Euroopas kui üleminekulise parasvöötme kliimaga piirkonnas suuri ilmaanomaaliaid, sest teistes põhja-parasvöötme piirkondades on ilm merelise või mandrilise parasvöötme kliima tõttu stabiilsem.
Polaarpöörise kaheks keeriseks jagunemist tuleb peamiselt ette põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral mandrid ja ookeanid ei vaheldu.[2]
Näide[muuda | muuda lähteteksti]
- 2018. aasta veebruaris oli Euroopas suur külmalaine, samas kui Euroopa põhjaservas Teravmägedel, Lapimaal ja Barentsi merel oli sula. Põhjuseks oli Atlandi ookeani 30. laiustelt saabunud troopiline õhumass, mis lükkas arktilise õhumassi lõunasse.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jüri Kamenik (08.03.2018). "Stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen". Maaelu.
- ↑ "Ilmauurija: juuni muutub külmemaks ja ka lund sajab sagedamini". ilmajaam.ee. 01.03.2018.