Ba (vanaegiptuse usund)

Ba Egiptuse surnuteraamatus

Ba on vanaegiptuse usundis jumala ilming või inimese surmajärgne eluvorm toonekure kujul, vaimne elujõud.

Ba oli mõnes mõttes kõige lähedasem lääne nägemusele hingest, kuid see oli samas ka kõik, mis teeb inimese ainulaadseks ja isikupäraseks, sarnanedes iseloomu mõistega. (Selles mõttes on ka võimalik, et elutud olendid omavad bad, unikaalset karakterit, ning tõepoolest viidati Vana Riigi püramiididele kui nende omanike badele.) Nagu hingki, oli ba osa inimesest, mis elas edasi pärast maist surma ning seda on tihti kujutatud inimpeaga linnuna, kes lendab hauast välja, ühinemaks kaga hauataguses elus.

Nagu ka inimestel, võis jumalustel olla ba, kuid nende puhul seostati seda veel enam nende võimu, reputatsiooni ja ülevusega. Kui jumal sekkus inimasjadesse, öeldi, et jumalate bau (ba mitmus) on töös. Selles suhtes peeti vaaraot jumalate baks.

Ajalugu

Kõige vanemates religioossetes tekstides oli ba anonüümsete jumalate nimetus, hiljem jumala väline, käegakatsutav kuju, kultusvorm: näiteks Apist austati Memphises Osirise ba'na.

Vana Riigi lõpus hakati seda sõna kasutama seoses inimestega. Surma hetkel eraldus ba kehast ning lendas linnu kujul ära. Teispoolsuses säilitas ba konkreetse inimese iseloomu.

Kunst

Ba'd kujutati linnuna, alates 18. dünastiast inimpeaga linnuna, kes lendab haua lähedal, istub puul või joob tiigist või järvest vett.