B₁₂-vitamiini puudus

B₁₂-vitamiini ehk kobalamiini puudus on ülemaailmne probleem, mida on teravamalt tunda arengumaades. Arenenud maades esineb B₁₂-vitamiini puudus pigem vanemaealiste seas, kuid laste ja vastsündinute seas võib B_12-vitamiini puudus olla sagedasem kui arvatud on. Näiteks leiti Eestis läbi viidud vastsündinute sõeluuringu käigus omandatud B₁₂-vitamiini puudus 33,8 juhul 100 000 elussünni kohta.

Lapseea B₁₂-vitamiini puudus võib olla põhjustatud nii emapoolsetest kui ka muudest keskkonnateguritest või haiguslikest seisunditest.^[1]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

B₁₂-vitamiin on oluline vereloomes, rakkude regeneratsioonis ja närvisüsteemi arengus.^[2]

Vitamiini puudusel hakkab kuhjuma homotsüsteiin, mille toimel kujuneb välja megaloblastiline aneemia.

Megaloblastilise aneemia sümptomid võivad imikutel olla tagasihoidlikud või ei pruugi aneemia imikutel välja kujuneda. Sagedasemad megaloblastilise aneemia sümptomid on madal kaaluiive, söögist keeldumine, glossiit ja infektsioonid.

Närvisüsteemi haaratus avaldub imikutel tunduvalt raskemalt. Haiguse alguses muutub laps kergesti ärritatavaks, letargiliseks ja apaatseks ning märgatavad võivad olla motoorse arengu mahajäämus ja pea kasvu aeglustumine. Haiguse süvenemisel kujuneb lapsel lihaste hüpotoonia koos hüperrefleksiaga ning lisanduvad tahtmatud liigutused, halvemal juhul krambihood.^[3]

Lisaks on leitud võimalik seos ema B₁₂-vitamiini puudulikkuse ja imiku neuraaltoru defektide esinemise vahel.^[4]

Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Imikute ja väikelaste B₁₂-vitamiini sisaldus on tugevas seoses ema B₁₂-vitamiini sisaldusega. Madal B₁₂-vitamiini tase veres imiku sündides võib olla põhjustatud madalast vitamiini tasemest emal. Seejuures võib ema vereanalüüsides B₁₂-vitamiin olla normi piires, kuid märkida tuleks, et B₁₂-vitamiini tase kudedes ammendub enne kui veres.^[1]

Vitamiini puudus kujuneb lastel u 4–8 kuud pärast sündi, kui emalt saadud B₁₂-vitamiini varud ammenduvad. Sagedamini näeb seda ainult rinnapiima saavatel imikutel. Kuna ema B₁₂-vitamiini tase on madal, ei ole lapse jaoks vajalikku kogust (0,1–0,4 mcg päevas) ka rinnapiimas.^[5] Ema B₁₂-vitamiini puuduse peamisteks põhjusteks on aina populaarsemaks saavad täistaimsed või vegan dieedid, kuid ka pernitsioosne aneemia, bariaatriline kirurgia ja lühikese soole sündroom. Tihtipeale võib ema B₁₂-vitamiini puuduse põhjus jääda selgusetuks. ^[4]

Diagnoos ja ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse olemasolule võivad viidata megaloblastilisele aneemiale omased muutused hemogrammis. Diagnoosi kinnitamiseks tuleb lapsel määrata B₁₂-vitamiini, folaadi, homotüsteiini tase veres.^[3] Lisaks tuleb teiste ainevahetushäirete välistamiseks määrata verest ja uriinist orgaanilised happed.

Raviks piisab enamasti ühest intramuskulaarsest B₁₂-vitamiini süsteravi kuurist. Mõned lapsed vajavad ravi korduvalt seni, kuni dieeti lisandub loomne toit.^[2]

Selleks, et ennetada B₁₂-vitamiini puudust nii emal kui ka lapsel, oleks kasulik määrata ema B₁₂-vitamiini taset veres raseduse vältel korduvalt.^[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 Reinson K, Künnapas K, Kriisa A, Vals MA, Muru K, Õunap K. High incidence of low vitamin B12 levels in Estonian newborns. Molecular Genetics and Metabolism Reports. 2018;15:1-5. doi:10.1016/j.ymgmr.2017.11.002.
↑ ^2,0 ^2,1 Reinson, K., Ilo, U., Künnapas, K., Vals, M.-A., Muru, K., Kriisa, A., & Õunap, K. (2016). Vastsündinute laiendatud sõeluurimise juurutamine Eestis 19 kaasasündinud ainevahetushaiguse suhtes: esimese 1,5 aasta tulemuste kokkuvõte. Eesti Arst.
↑ ^3,0 ^3,1 Roumeliotis N, Dix D, Lipson A. Vitamin B 12 deficiency in infants secondary to maternal causes. CMAJ. 2012;184(14):1593-1598. doi:10.1503/cmaj.112170.
↑ ^4,0 ^4,1 Langan RC, Goodbred AJ. Vitamin b12 deficiency: recognition and management. AFP. 2017;96(6):384-389. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
↑ Dubaj, C., Czyż, K. & Furmaga-Jabłońska, W. Vitamin B12 deficiency as a cause of severe neurological symptoms in breast fed infant – a case report. Ital J Pediatr 46, 40 (2020).
↑ Gramer G, Fang-Hoffmann J, Feyh P, et al. Newborn screening for vitamin b12 deficiency in germany—strategies, results, and public health implications. The Journal of Pediatrics. 2020;216:165-172.e4. doi:10.1016/j.jpeds.2019.07.052.

[:0-1] 1,0 ^1,1 Reinson K, Künnapas K, Kriisa A, Vals MA, Muru K, Õunap K. High incidence of low vitamin B12 levels in Estonian newborns. Molecular Genetics and Metabolism Reports. 2018;15:1-5. doi:10.1016/j.ymgmr.2017.11.002.

[:1-2] 2,0 ^2,1 Reinson, K., Ilo, U., Künnapas, K., Vals, M.-A., Muru, K., Kriisa, A., & Õunap, K. (2016). Vastsündinute laiendatud sõeluurimise juurutamine Eestis 19 kaasasündinud ainevahetushaiguse suhtes: esimese 1,5 aasta tulemuste kokkuvõte. Eesti Arst.

[:2-3] 3,0 ^3,1 Roumeliotis N, Dix D, Lipson A. Vitamin B 12 deficiency in infants secondary to maternal causes. CMAJ. 2012;184(14):1593-1598. doi:10.1503/cmaj.112170.

[:3-4] 4,0 ^4,1 Langan RC, Goodbred AJ. Vitamin b12 deficiency: recognition and management. AFP. 2017;96(6):384-389. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.

[5] Dubaj, C., Czyż, K. & Furmaga-Jabłońska, W. Vitamin B12 deficiency as a cause of severe neurological symptoms in breast fed infant – a case report. Ital J Pediatr 46, 40 (2020).

[6] Gramer G, Fang-Hoffmann J, Feyh P, et al. Newborn screening for vitamin b12 deficiency in germany—strategies, results, and public health implications. The Journal of Pediatrics. 2020;216:165-172.e4. doi:10.1016/j.jpeds.2019.07.052.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]