Eriküsilause
Eriküsilause (ka avatud küsimus) on küsilause põhitüüp, millega küsitakse teavet mingi lauseosa kohta. Võrreldes üldküsilausete ja alternatiivküsilausetega ei ole eriküsilause vastused ette antud.[1] Küsimuse moodustamiseks kasutatakse erinevaid küsisõnu või -fraase, näiteks kes, mis, kus, kuidas, millal, milline, missugune, kui palju, mis kell.[2] Erinevates keeltes on eriküsilause moodustamiseks kaks peamist võimalikku strateegiat: 1) küsisõna paikneb lause alguses, 2) küsisõna paikneb küsimustatava lauseliikme kohal.[3] Enamikus Euroopa keeltes, sh eesti keeles, kasutatakse esimest varianti.[4]
Näiteks:
- Millist ilma homseks lubatakse? – Vihmast.
- Kus mu sokid on? – Pesumasinas.
- Kui kõrge on Suur Munamägi? – 318 meetrit.
Eriküsimuse saab esitada kõikide lauseliikmete kohta peale öeldise, millel enamikus maailma keeltes eraldi küsisõna puudub. Selle asemel kasutatakse erinevaid küsifraase, näiteks mida tegema, mis juhtus, mis saab.[5][6]
- Mis su jalaga juhtus? – Lõin ära.
Erinevatele lauseliikmetele sobivad erinevad küsisõnad:
- Alus – kes, mis. Harvematel juhtudel ka mida.
- Kes täna poes käis? – Ema.
- Mida poes oli? – Sinki.
- Sihitis – keda, mida, mis. Mõnel juhul ka kelle, mille.
- Mida ema poest tõi? – Leiba.
- Mille sina poest ostsid? – Leiva.
- Määrus – kes, mis erinevad käändevormid, kuhu, kus, kust, millal, kuidas, miks, mispärast, milleks, mistarvis. Lisaks erinevad küsiühendid, nt kelle juurest, mis ajast, mitu korda, mismoodi.
- Millal te ära sõidate? – Homme.
- Öeldistäide – mis, kes, missugune, milline, kuidas.
- Mis su kassi nimi on? – Miisu. [7]
Suhtluseesmärgi poolest võib eriküsilause olla otsene infosoov, aga ka retooriline küsimus või enesele suunatud küsimus. Viimaseid kaht esineb eelkõige suulises argisuhtluses.[8]
Eriküsilause vastus võib olla küsisõnale vastav üksik sõna, fraas, lause või pikem (informatsiooni lisav) tekstiosa.[9] Näiteks:
- Kui kaua tavaliselt Raplast Tallinna kesklinna sõidab?
- – Tund aega.
- – Autoga sõidab sinna tipptunnil umbes tund aega.
- – Heades oludes saab 50 minutiga hakkama, aga tipptunnil arvesta igaks juhuks tunni ajaga. Täna jälle uudistes rääkis, kuidas vahepeal suur avarii oli ja liiklus seisis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Metslang, Helle 2017. Küsilause. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 518.
- ↑ Metslang, Helle 2017. Küsilause. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 524–525.
- ↑ Kroeger, P. R. 2005. Analyzing grammar: An introduction. Cambridge University Press, 205.
- ↑ Metslang, Helle 2017. Küsilause. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 524.
- ↑ Metslang, Helle 2017. Küsilause. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 526.
- ↑ Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus, 65.
- ↑ Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus, 70–90.
- ↑ Rumm, Andra 2016. Avatud küsimused suulises argivestluses. – Keel ja Kirjandus 11, 846.
- ↑ Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus, 68.