Automatiseeritud kauplemine

Automatiseeritud kauplemine on väärtpaberitega kauplemine arvutiprogrammi abil, mis kasutab matemaatilisi valemeid, ette antud parameetreid või muud informatsiooni ning sooritab väärtpaberitehinguid automaatselt, jälgides kindlat kauplemisstrateegiat.

Automatiseeritud kauplemissüsteemidele on ette antud kindlad algoritmid, millal väärtpabereid müüa ja osta ning süsteem suudab genereerida rohkem tulu palju kiiremini kui inimene. Kasutades arvutiprogrammi väärtpaberitega kauplemiseks, kaob ära ka inimese emotsioon ning kõiki kauplemisstrateegiaid, mis süsteemile ette antakse, jälgib süsteem ülima täpsusega. Arvatakse, et 75% kauplemisest, mis toimub tänapäeval USA väärtpaberiturgudel, moodustab automatiseeritud kauplemine .

Ajalugu

Kõige esimene automatiseeritud kauplemissüsteem loodi aastal 1949, kui Richard Donchian lõi ühe esimese avalikult kaubeldava tooraine kaubandusfondi. Fond genereeris automaatselt tehingukorraldusi (aktsiaordereid), kasutades käsitsi kaardistatud informatsiooni. Automatiseeritud kauplemine hakkas rohkem populaarsust koguma 1990. aastatel, kui väikeaktsionärid said personaalarvutiga interneti kaudu osta automatiseeritud kauplemissüsteeme, mis genereerisid ostu- ja müügisignaale. Kümnendi lõpus oli võimalik automatiseeritud kauplemissüsteemidel müügi- ja ostukorraldusi teha otse internetis. Tänapäeval on väikeaktsionäridel võimalik osta taoliste süsteemide teenuseid ning saata müügi- ja ostusignaale interneti kaudu. Leidub ka väikeaktsionäre, kes loovad ise automatiseeritud kauplemissüsteeme, sest programmeerimine on aina rohkem populaarsust koguma hakanud ning rohkemad inimesed tunnevad huvi taoliste süsteemide vastu. Automatiseeritud kauplemissüsteeme on mitu erinevat tüüpi:

• kvantitatiivne kauplemissüsteem – kvantitatiivsed kauplemissüsteemid põhinevad arenenud matemaatilistel mudelitel, mis loovad ise algoritmid ning edastavad tehingukorraldusi arvutuste põhjal. Kvantitatiivsed kauplemissüsteemid on siiani kõige keerulisem, kuid ka kõige tulusam automatiseeritud kauplemise tüüp;
• automatiseeritud kauplemine – puhas automatiseeritud kauplemine põhineb kindlatel parameetritel, mis on programmile ette antud. Programm ei kasuta matemaatilisi mudeleid, vaid lihtsalt edastab tehingukorraldusi erinevatel hindadel;
• suure sagedusega kauplemine – taolised automatiseeritud kauplemissüsteemid otsivad arbitraaživõimalusi erinevatelt turgudelt, kus on võimalik kaubelda identikaalsete indeksitega.

Eelised

Automatiseeritud kauplemisel on mitmeid eeliseid. Mõned kõige tähtsamad:

• Kauplemine toimub parimatel hindadel.
• Olematu risk luues tehingukorraldusi. Inimesed, kes manuaalselt väärtpaberite turgudel kauplevad võivad käsitsi teha vigu, mille tulemuseks võivad olla suured kaotused. Automatiseeritud kauplemissüsteemid ei saa selliseid vigu teha, sest kõik informatsioon tuleb otse turgudelt.
• Kauplemisstrateegiad saab eelnevalt katsetada ajalooliste andmetega.
• Väiksemad kulud kaubeldes. Üldiselt proovivad algoritmid leida viise, kuidas vähendada börsimaakleri komisjone, mis iga tehingu pealt maha arvestatakse.

Nõrkused

Automatiseeritud kauplemissüsteemidel esineb ka nõrkusi:

• Automatiseeritud kauplemise puhul tuleb ette tarkvara rikked. Juhul kui algoritm on kehvasti loodud või esineb tõrkeid, siis teoreetiliste ja päris positsioonide vahel võib tekkida erinevusi ning programm kaotab raha.
• Automatiseeritud kauplemise algoritme peab pidevalt jälgima. Programmis võib esineda väike häire, mis võib areneda välja suureks probleemiks. Väikeseks häireks võivad olla topelt tehingukorraldused või ühenduvuse probleemid.

2010 DJIA indeksi välkkrahh

Dow Jonesi indeksi välkkrahh aastal 2010

Aastal 2010 toimus USA aktsiaturul kaubeldaval Dow Jonesi indeksil välkkrahh. Dow Jones on kõige stabiilsem ja kõige suurema turukapitalisatsiooni indeks USA aktsiaturul. Välkkrahhi ajal kaotas indeks üle tuhande punkti ühe tunniga, maha müüdi rohkem kui triljoni dollari väärtuses indeksiga seotud väärtpabereid. Taolist olukorda ei ole ajaloos varem juhtunud. Krahhi põhjuseks oli Dow Jonesi indeksi tellimisraamatu rüüstamine. Rüüstamine ajas turutegijate kauplemissüsteemide algoritmid segadusse ning süsteemid muutsid turu mittelikviidseks, samal ajal hakkasid teised kauplemissüsteemid üksteise järel aina rohkem müügisurvet tekitama ning tulemuseks oli välkkrahh.