Atšoli keel

Allikas: Vikipeedia
Atšoli keel
Kõneldakse Ugandas, Lõuna-Sudaanis
Kokku kõnelejaid 1, 19 miljonit [1]
Keelesugulus Niiluse-Sahara
 Ida-Sudaan
  Lääne-Niilus
   atšoli keel
Keelekoodid
ISO 639-3 ach

Atšoli [2] kuulub Niiluse- Sahara keelte hõimkonda, Ida-Sudaani keelkonda, Lääne- Niiluse keelte hulka. Seda kõneletakse Ugandas ja Lõuna-Sudaanis.[3] Atšoli keele rääkijaid on Ethnologue’i andmetel 1 197 000: Ugandas räägib seda keelt 1 170 000 inimest, Lõuna- Sudaanis räägib seda keelt umbes 27 000 inimest. Ugandas räägitakse atšoli keelt riigi põhja poolses osas (Kitgum’i, Gulu, Amuru, Lamwo, Nwoya, Adjuman’i ja Pader’i piirkonnas); Lõuna-Sudaanis räägitakse seda riigi lõunapoolses osas. Atšoli keele kõnelejate arv on kasvav.[4] Dialektid: Dhupalou, Nyakwai, Lango, Kumam ja Dhopadhola. Leksikaalne sarnasus on Lango, Kumam’i ja Dhapadhola’ga.[5]


Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnu ühest üheksani väljendab kindel sõna[6] :

Number Tõlge
1 acel
2 aryo
3 adek
4 aŋwen
5 abic
6(5+1) abicel
7(5+2) abiro
8(5+3) abaro
9 (5+4) aboŋwen
10 apar

Kümneid väljendab sõna pyer: 20- pyeraryo, 30- pyeradek, 40- pyer aŋwen
Sadat väljendab sõna miya. (100- miya; 200- miya aryo; 300- miya adek)
Tuhandet väljendab sõna elfu. (2000- elfu aryo; 3000- elfu adek)[7]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Atšoli keel on tooni keel. Mõned sõnad ongi eristatavad ainult tooni põhjal. Näiteks bèl- kortsus (madal) ja bél- mais (kõrge). Atšoli keeles on 16 konsonanti ja 9 vokaali (ainult viiel neist on kirjapilt). Liitkonsonantideks on bw, ny ja pw. Poolvokaalideks on w ja y.[8]

Atšoli tähestik ja hääldus[9]

a b bw c d e g i j k l m n ŋ/ng o p pw r t u w y

Vokaalid[10]:

  • Igal vokaalil on kaks hääldus põhimõttet: madal vokaal (open) ja kõrge vokaal (close).

Nt:
Koyo (madal o)- külm
Koyo (kõrge o)- eraldama

  • Ühesilbilised sõnad lõppevad enamasti pika vokaaliga. Pikk vokaal väljendatakse topelt tähtedega.

Nt: daa (minu vanaema), koo (bambus), lee (loom), maa (minu ema)

  • Diftong: Atšoli keeles algavad kõik diftongid poolvokaali w või y-ga.[11]

Konsonandid [12]:

  • c - hääldus on alati ch
  • ny - hääldatakse samamoodi nagu itaalia keeles sõna ’’signore’’
  • k – kui k on kahe vokaali vahel, siis hääldus on ’’h’’
  • t- kahe vokaali vahel pehmendatakse seda ja hääldus on ’’r’’

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keelenäiteks on kõige tuntuim atšoli keelne kirjutis, milleks on Okot p’Bitek’i luuletus ’’Song of Lawino’’. Esmakordselt avaldati see 1966 aastal.[13]

I acakki piny Lok onoŋo tye, Lok tye bot Lubaŋa, Lok en Lubaŋa. Jami dcu en aye ceŋ otiyo, pe tye gin mo ma ceŋ giketo laboŋo en. I en con tye kwo, kwo meno con ceŋ pa dano.[14]

Alguses oli sõna ja see sõna oli koos Jumalaga ja sõna oli Jumal. Sama oli algselt Jumalaga. Kõik asjad olid Tema tehtud ja ilma Temata ei oldud midagi tehtud, mis oli tehtud.

Muud huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Atšoli keelt kasutatakse Ugandas igapäevaselt. Seda õpetatakse algkoolides. Keskkoolis õpetatakse seda eraldi ainena. Atšoli keeles antakse välja ajalehti ja tehakse raadioprogramme. Piibel tõlgiti atšoli keelde 1986 aastal.[15]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Atšoli Ethnologue (vaadatud 01. novembril 2013)
  2. [1]Eesti Keele Instituut)
  3. Atšoli Ethnologue (vaadatud 01. novembril 2013)
  4. [http://en.wikipedia.org/wiki/Acholi_dialect) Acholi dialect (vaadatud 01. novembril 2013)
  5. Atšoli Ethnologue (vaadatud 01. novembril 2013)
  6. [2] Of Languages and numbers (vaadatud 30. oktoobril 2013)
  7. [3] Of Languages and numbers (vaadatud 30. oktoobril 2013)
  8. [4] Acoli Language Board (vaadatud 01.novembril 2013)
  9. [5] Acholi. Lwo (vaadatud 01. novembril 2013)
  10. [6] Acoli Language Board (vaadatud 01.novembril 2013)
  11. [7] Acoli Language Board (vaadatud 01.novembril 2013)
  12. [8] Acoli Language Board (vaadatud 01.novembril 2013)
  13. [9] Acholi. Lwo (vaadatud 01. novembril 2013)
  14. [10] Acholi. Lwo (vaadatud 01. novembril 2013)
  15. [11] Ethnologue (vaadatud 01. novembril 2013)