Arutelu:Zhou dünastia

770 eKr. sundisid mässulised ülikud ja nendega liitunud Rongi barbarid kuningat ümber asuma ja rajama uue residentsi praeguse Louyangi lähedale kuningriigi idaosas. Kuningakoja itta ümberasumisele järgnevaid sajandeid tuntakse Ida-Zhou ajastuna (umbes 770-221 eKr eKr).

Andres 19. august 2006, kell 15:49 (UTC)

Nimed, pinyin

Nimede osas oleks paar tähelepanekut.

1. Ühe artikli piires võiks kasutada sama transliteratsiooni. Kui on Shāng ja Zhōu, siis Šousin ei kipu sobima. Šousin peaks olema Zhòu Xīn (紂辛). Selle nime all näib ta olevat tuntud. Ka Quin peaks olema Qín.

2. Ma ise eelistaks nimesid Pinyinis (mitte Shang vaid Shāng). 'Shang' on nagu kirjutaks 'Võru' asemel 'Voru'. Ilma toonimärkideta on hääldus täiesti erinev, ka tähendus. Siis poleks ka segadust Zhòu Xīn'i ja järgneva Zhōu dünastia vahel.

2. Shang ja Yīn on sama dünastia erinevad nimed. Ingliskeelse vikipeedia järgi on Shāng üldlevinud nimi ja seda kasutatakse läbivalt. Yin oleks nagu lisanimi, mille läbiv kasutamine ajab segadusse.

Mis arvate? Tõnis Kimmel 10. mai 2013, kell 04:41 (EEST)

Me peaksime kasutama alati pinyin'i.

Toonimärke eesti keeles hiina nimedes ei kasutata. Need tuleb ära tuua vastavates (spetsiaalsetes) artiklites. Ma ei ole nõus, et see on nagu "Voru", sest niikuinii pole tegu hiina kirjaviisiga (ja toonimärkideta kirjutamine on aktsepteeritud; ja veel, häälikud ei muutu). Sellepärast on vietnami keele puhul hoopis teine asi, seal ei saa toonimärke ära jätta.

Jah, tuleb läbivalt öelda "Shangi dünastia", teist nime võib esimesel esinemisel mainida, spetsiaalses artiklis tuleb kindlasti mainida. Andres (arutelu) 10. mai 2013, kell 09:21 (EEST)

Ma ei ole kindel, kas saan sinuga nõustuda toonimärkide küsimuses. Elan praegu Hiinas ja õpin seda keelt. Toonimärgid on Hiina keeles sama funktsiooniga ja sama olulised, kui Vietnami keeles. Vietnami keeles on tegelikult vaid paar juhtu, kus nn toonimärk muudab ka häälikut (nt phở). Hiina keeles, kui jätad tooni ära, on hoopis teine sõna, sageli ka tegelikult teine häälik. Ametlik Pinyin on toonidega. See, et me Hiinas igapäeva keeles toonimärke ei kasuta, tuleneb pigem sellest, et Pinyin ei ole ametlik põhiline kirjaviis, erinevalt Vietnamist. Need kaks Zhoud, millest ennist juttu, on ju täiesti erineva hääldusega, aga meie kirjutame nagu oleks üks. Tõnis Kimmel 10. mai 2013, kell 11:07 (EEST)

Muidugi on toonimärgid olulised, sest toon on fonoloogilise tähtsusega. Aga sõnade eristamiseks üldjuhul ka nendest ei piisa. Jutt on lihtsalt sellest, et eesti keeles on kokku lepitud, et hiina nimesid kirjutatakse teksti sees pinyin'is. ilma toonimärkideta. Minu meelest ei ole ka praktilist põhjust siin teistmoodi teha, pealegi tekitaks see segadust, sest lugejal jääks mulje, et nii peabki eesti keeles kirjutama. Kui mitu nime langevad kokku (sellest ei päästa põhimõtteliselt ka toonimärkide kasutamine), siis saame kasutada pealkirjades sulgudes täpsustusi, nagu me muudelgi juhtudel teeme. Kui millestki artikkel kirjutada, siis tuleb niikuinii ära tuua toonimärkidega pinyin ja hiina traditsioonilises ja lihtsustatud kirjas nimekuju.

Pidasin silmas, et hiina keeles toon häälikut ei muuda, vähemalt nii palju kui mina tean, võib-olla ma eksin (aa, ma saan aru küll, kuidas tuleb teine häälik, näiteks de ilma toonimärgita; see tähendab siis, kui toonimärkidega kirjas märk ära jätta, siis see on ise märk). Vietnami keele puhul on toonimärgid ka eesti keeles ette nähtud ilmselt just selle pärast, et vietnami keelt kirjutataksegi ladina kirjas. Andres (arutelu) 10. mai 2013, kell 12:21 (EEST)