Arutelu:Vene Teaduste Akadeemia
Ümbersuunamine võiks säilida, sest seda nimekuju on kasutatud. Artiklis ei pea seda sünonüümina mainima. Adeliine 18. mai 2019, kell 09:33 (EEST)
- Jah, seda nimekuju on kasutatud ja küllap kasutatakse edaspidigi. Kuid see pole korrektne nimekuju ja seda peaks vältima. Sest mis nüüd nüüd juhtuma hakkab? Kui artikli kirjutaja näeb, et link läks siniseks, siis teeb järelduse, et tema valitud nimekuju on õige ja rohkem sellega ei tegele. Kui toimetaja läheb artiklit üle vaatama, võib ta sinise lingi tähelepanuta jätta. Kui lugeja läheb artiklit lugema, siis sinisuse tõttu võib uskuma jääda, et selline nimekuju ongi õige. Ühesõnaga aina miinused.
- Teine variant. Kui artikli kirjutaja näeb, et link läks punaseks, siis võib-olla tekib tal mõte, et selline artikkel peaks ikka olema ja uurib õige nimekuju välja. Kui toimetaja läheb artiklit üle vaatama, siis punane link torkab silma ja kogemustest teab ta, et selline artikel on olemas ja otsib õige nimekuju välja. Kui lugeja läheb artiklit lugema, siis punasuse tõttu arvab, et sellist artiklit veel ei ole olemas. Ja see ongi õige, sest sellise nimekujuga artiklit ei peakski olema. Kokkuvõtteks selle variandi puhul pole ühtegi miinust. --Hirvelaid (arutelu) 19. mai 2019, kell 07:35 (EEST)
- Esitaks sinu olukordadele ka teistsugused võimalikud tagajärjed. Kui link läheb siniseks, siis jõuab lugeja sisuni, mida loodab leida ja mis meil on ju olemas. Kui lugeja näeb, et link on punane, arvab ta, et sel teemal pole artiklit olemas. Tal ei pruugi tekkida ideed otsida sama asja teistsuguse pealkirja alt ja tal jääb info saamata. (Potentsiaalsel) Kaastöölisel ei pruugi olla kogemust, et sel teemal artikkel on olemas, ja ta loob selle vale nime alla. Küll aga saab kogenud toimetaja, kes selle artikli ja ümbersuunamise peale satub, kontrollida "Lingid siia" ja parandada artiklites nimekuju ära. Adeliine 19. mai 2019, kell 13:49 (EEST)
- Minu meelest, see, et lugeja jõuab sinise lingi kaudu kuhugi edasi, on teisejärguline asi. Esmajärguline on, et lugeja selles artiklis, mida ta asus parajasti lugema, oleks võimalikult vähe vigaseid momente. Kui lugeja näeb, et link on punane, arvab ta, et sel teemal pole artiklit olemas. Väga hea, sest vigase pealkirjaga ei tohikski olla artiklit.
- "Tal ei pruugi tekkida ideed otsida sama asja teistsuguse pealkirja alt ja tal jääb info saamata". Seda küll, kuid lugeja on juba jõudnud artiklisse, mida otsima tuli. Kordan oma mõtet, oluline, et selles artiklis esitatu oleks õige. Kuhu siit edasi pääseb, on siiski eraldi teema (linkimine). --Hirvelaid (arutelu) 20. mai 2019, kell 09:48 (EEST)
- Mind veenavad Adeliine arumendid. Põhiline on minu meelest see, et lugeja jõuaks artiklini ka siis, kui ta vale (kuid levinud) nime alt otsib. Mis puutub toimetamisse, siis näiteks mind sinisus küll ei sega. Andres (arutelu) 20. mai 2019, kell 10:45 (EEST)
- See jääbki mulle arusaamatuks, miks on põhiline, et lugeja jõuaks artiklini ka siis, kui lingitud on vale nimekuju. Rõhuasetus peaks minu meelest olema artiklil, mida lugeja asus parajasti lugema. Siin on vaja vigaste momentide arvu minimeerida.
- Mind veenavad Adeliine arumendid. Põhiline on minu meelest see, et lugeja jõuaks artiklini ka siis, kui ta vale (kuid levinud) nime alt otsib. Mis puutub toimetamisse, siis näiteks mind sinisus küll ei sega. Andres (arutelu) 20. mai 2019, kell 10:45 (EEST)
- Esitaks sinu olukordadele ka teistsugused võimalikud tagajärjed. Kui link läheb siniseks, siis jõuab lugeja sisuni, mida loodab leida ja mis meil on ju olemas. Kui lugeja näeb, et link on punane, arvab ta, et sel teemal pole artiklit olemas. Tal ei pruugi tekkida ideed otsida sama asja teistsuguse pealkirja alt ja tal jääb info saamata. (Potentsiaalsel) Kaastöölisel ei pruugi olla kogemust, et sel teemal artikkel on olemas, ja ta loob selle vale nime alla. Küll aga saab kogenud toimetaja, kes selle artikli ja ümbersuunamise peale satub, kontrollida "Lingid siia" ja parandada artiklites nimekuju ära. Adeliine 19. mai 2019, kell 13:49 (EEST)
- Vikipeedias on vigu küllaga. Need on tehtud kas teadmatusest või oskamatusest. Mõte, et mingil kaalutlusel võiks neid hoopis meelega juurde teha, mulle kohe küll ei istu. --Hirvelaid (arutelu) 21. mai 2019, kell 08:29 (EEST)
- Kuidas nii? Ümbersuunamine ei ole viga, vaid vastutulek lugejale, kes ei tea, mis on õige. Andres (arutelu) 21. mai 2019, kell 11:08 (EEST)
- Vikipeedias on vigu küllaga. Need on tehtud kas teadmatusest või oskamatusest. Mõte, et mingil kaalutlusel võiks neid hoopis meelega juurde teha, mulle kohe küll ei istu. --Hirvelaid (arutelu) 21. mai 2019, kell 08:29 (EEST)
- Kust see üldse võetud on, et "Vene" on vigane? Me võime küll eelistada "Venemaad" või pidada seda (algustähte eirates) täpsemaks või ühemõttelisemaks, aga "Vene" riigi kohta on siiski ka ÕS-is ja ka siin on toodud maanime täiendvorm "Vene". Pikne 20. mai 2019, kell 14:34 (EEST)
- Kui Venemaa organisatsiooni/asutuse nimetust on eesti keelde vähe tõlgitud, siis selline argument Vikipeedias oleks täiesti omal kohal. Antud juhul selle järgi vajadust pole. Venemaa tänast peamist teadusakadeemiat tõlgitakse ühel viisil – Venemaa Teaduste Akadeemia. "Vene" seevastu sobib hästi mujal, näiteks Venemaa geograafiaseltsi nimetuse tõlkimiseks (Vene Geograafiaselts). --Hirvelaid (arutelu) 21. mai 2019, kell 08:32 (EEST)
- Ma ei vaidle vastu, et "Venemaad" võib siin eelistada. Aga minu meelest pole ikkagi põhjust väita, et "Vene" on siin tingimata vale. Pikne 23. mai 2019, kell 17:47 (EEST)
- Kui Venemaa organisatsiooni/asutuse nimetust on eesti keelde vähe tõlgitud, siis selline argument Vikipeedias oleks täiesti omal kohal. Antud juhul selle järgi vajadust pole. Venemaa tänast peamist teadusakadeemiat tõlgitakse ühel viisil – Venemaa Teaduste Akadeemia. "Vene" seevastu sobib hästi mujal, näiteks Venemaa geograafiaseltsi nimetuse tõlkimiseks (Vene Geograafiaselts). --Hirvelaid (arutelu) 21. mai 2019, kell 08:32 (EEST)