Arutelu:Vasara põik

Tegin selle lehe, et Keila tänava artikli pealkiri oleks millegi küljes: Kes oskab, palun kirjutage sisu. --Andres (arutelu) 5. juuni 2022, kell 22:51 (EEST)

Minu arust oleks siiski mõistlik ühelauselisi artikleid mitte luua. Ivo (arutelu) 5. juuni 2022, kell 23:16 (EEST)

Ma arvestasin sellega, et keegi täiendab. Ise ma ei osanud rohkem kirjutada. Minu meelest on see veel talumatum, kui on sulgudes pealkirjaga artikkel, mida üles ei leita. KNABis Keila tänavat ei ole, Keila tänavate loendis oli lihtsalt Vasara põik. Selliseid artikleid ei ole hoopiski mõistlik luua. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 08:02 (EEST)

Ma pole mitte mitte kunagi aru saanud, et kuidas on sinu arvates mingeid artikleid võimatu leida ja kuidas sa selle alusel mingeid tegevusi põhjendad. Mulle jääb pigem mulje, et sa ei tea, kuidas inimesed artikleid leiavad, ning väga oluliselt ületähtsustad teatud aspekti.

Lehele "Vasara põik (Keila)" lingib viis artiklit. See pole kaugeltki nn orb.

Ma olen ka korduvalt välja toonud, et loendid on saatanast ja seda seisukohta detailselt põhjendanud. On küll üksikud erandid, aga üldjuhul ei aita loendid mitte kellelgi mitte midagi leida.

Ma ei ole nõus seisukohaga, et võiks vaikimisi eeldada, et "keegi täiendab". See soodustab ainult igasugu pooliku sisu teket, mille täiendamiseks kellelgi aega pole. Ei sa olla sul ju ometi tähelepanuta jäänud, et siin on drastiline puudujääk toimetamise ressursist. Ivo (arutelu) 6. juuni 2022, kell 21:38 (EEST)

Ma ju otsesõnu palusin täiendada seda, kes oskab. Kui ma oleksin osanud, oleksin ise pikemalt kirjutanud. Muidu ma poleks niisugust artiklit kirjutanud. Aga kui näiteks mõnele mõistele antakse korrektne definitsioon, siis on ka ühelauselisel artiklil väärtus.

See on ju ka toimetamine, mida mina tegin. Meil on elementaarne reegel, et kui tehakse täpsustamisega artikkel, siis peab olema ka täpsustuseta leht ja sealt link. Muidu ei saa ka linke parandada. See ongi selleks, et saaks leida. Loendit ma mainisin ainult sellepärast, et loendis oli vale link.

Aga üldiselt ma ei mõtle leidmise all ainult seda, et otsid mingit kindlat asja. Leidmine tähendab ka seda, et saab teada, et mingil teemal on artikkel olemas.

Minu meelest just kategooriad raiskavad palju toimetamisressurssi ja tulemus on ikkagi segane. Sinu vastuväited loenditele pole mind veennud. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 23:09 (EEST)

Kui meil üle-eelmisel kümnendil oli nt selle üle vaidlusi, kas lubada artikleid bussipeatuste teemal, siis no ei ole minu seisukoht siin ajas küll kuidagi muutunud. Kui artiklil sisu pole, siis nii on. Üks asi on anda täpne definitsioon mõnele füüsikamõistele, aga hoopis teine asi on kirjutada, et "x on tänav asulas y". Esimesel juhul võib lugeja targemaks saada, teisel juhul on meil lihtsalt genereeritud infomüra. Tunnistad seda oma kommentaariga ju ka ise.

Igaüks võib kirjutada ühe rea ja panna üles palve teistele seda täiendada. Aga mõni võib seda nimetada ka vandalismiks ja tahtlikuks teistele töö juurde tekitamiseks. On meil siin vikis olnud ka omajagu vaidlusi, et mil määral on selline asi üldse aktsepteeritav. On ju üsna ilmne, et sellise lähenemisega kaasneb hulk probleeme.

Ma ei tea küll, et meil oleks selline "elementaarne reegel" ja kahtlen suuresti, et suur osa vikipediste sellest midagi teab või seda heaks kiidaks. Olen ka ise tekitanud omajagu täpsustuslehekülgi jms, et sarnaste nimedega artiklite juures nende vahel navigeerimist hõlbustada, aga ma ei pea seepärast sobivaks hakata juurde genereerima ühelauselisi artikleid.

Kategooriad on meil märkimisväärselt paremas seisus, kui need umbmäärased loendid (millest üks naeruväärsemaid on Sportlaste loend). Võiks olla piinlik nii puudulikku kraami eksponeerida. Kui aga vaadata nende kaitseks tehtud argumente, siis domineerib see, et nende loendite kustutamisega läheks tehtud töö raisku... ehk neid toetatakse, kuna need on ju "alati olnud" (aga mingeid adekvaatseid argumente nende kasuks pole; on ainult väited stiilis, et "meil pole ju ruumist puudu"). Ivo (arutelu) 7. juuni 2022, kell 01:32 (EEST)

Ma olen nõus, et kui tänava kohta kirjutada, et see on lihtsalt tänav mingis linnas, siis see on kasutu. Kui asukohta on täpselt kirjeldatud, siis ta enam kasutu ei ole. Bussipeatuse puhul oleks see kasulik, kui selle asukoht oleks täpselt kirjas.

No kuule. Kõigepealt on mulle tööd juurde tehtud ja ma teen selle töö ära, mille algse artikli kirjutaja on tegemata jätnud. Ja ma jään kuskilt kohast jänni ja palun abi. Ja nüüd mind süüdistatakse selles, et ma teen teistele tööd juurde. See on ikka häbematus küll. Kas oleks tõesti parem, kui ma oleksin selle tegemata jätnud, ja nüüd saan veel riielda ja mind nimetatakse vandaaliks ka. Ma ei tõesti ei taha siin olla. Sa tahad öelda, et Sa ei tea, et sulgudega artiklipealkirja puhul tuleb hoolitseda selle eest, et tuleks link sulgudeta pealkirja alt? Ja et alati kui uus artikkel tehakse, tuleb kontrollida sissetulevaid linke? Sa ei ole midagi kuulnud sellest? Ma oleks võinud täpsustuslehe teha, aga kahe asja puhul seda ei tehta. Minu meelest on linkide puudumine ja valed lingid palju hullem asi kui see, et mõni artikkel on poolik.

Ma ei näe, miks sportlaste loend on naeruväärne. Võib vaielda selle otstarbekuse üle, see on teine asi. --Andres (arutelu) 7. juuni 2022, kell 13:47 (EEST)

Iga asja puhul ei aita ka kuitahes täpne kirjeldus seda informatsiooni veel kasulikuks teha. Oleme ka siin näha saanud vaidlusi selle üle, et millisel juhul on üldse tänavaartiklitel mõtet (ehk Tallinnas on, aga väikeasulates mitte... küsimus eelkõige, et kui väike asula on väikeasula).

Väidan seda, et kui on loodud artikkel, mille pealkirjas on sulud, siis see ei tähenda see küll kohe kuidagi, et nüüd peab tekitama samanimelise artiklialge, kus nimes sulge pole. Trüki otsingukasti nt "Vasara" ja vaata, et mis vasteid süsteem pakub. Ei saa väita, et asi on leidmatu. Lingid tuleks muidugi korrastada, kui vigaseid linke ette jääb, aga see on hoopis teine teema.

Nimetatud loend on nii mitmekülgselt puudulik, et muutub vikiloendite paroodiaks ehk äärmiselt ülepakutud näiteks, mis pole sellisena mitte enam vaid kasutu, vaid juba lausa naeruväärne. Seepärast pean sellist võrdlust ka kohaseks. Ivo (arutelu) 7. juuni 2022, kell 17:04 (EEST)

Lingid ei ole teine teema. Sulgudega linke ei tehta, kui sulgudeta pealkirjaga lehte ei ole. Kui see leht tuleb, siis tehakse vajalikud täpsustused ja muudetakse lingid, kus tarvis. --Andres (arutelu) 7. juuni 2022, kell 18:33 (EEST)

Ja kuidas sa keelad sulgudega pealkirja tegemise? Linkide korrastamine on ikka väga erinev asi uue artikli loomisest. Ivo (arutelu) 7. juuni 2022, kell 18:42 (EEST)

Seda ei olegi tarvis keelata. Aga kui artikkel tehakse, siis tuleb ka sellega kaasnev töö ära teha. Kui kirjutaja seda ei oska või ei taha või ei jaksa teha, siis peab keegi teine seda tegema. --Andres (arutelu) 7. juuni 2022, kell 19:15 (EEST)

Varem või hiljem peaks sellistel puhkudel tegema küll emba-kumba: kas tekitama lisaks ilma sulgudeta märksõna või teisaldama olemasoleva artikli ilma sulgudeta pealkirja alla. See pole eesti viki eripära, nii tehakse ka teistes keeltes. Muidu on õigete linkide tegemine väga tülikas. Meil on selliste märksõnade üle arvepidamiseks ka lehekülg Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed.

Siin küll oli üsna mõeldav ka kolmas lahendus: tähelepanuväärsuse puudumise tõttu Keila tänava artikkel lihtsalt kustutada. See on lühike tänav, selle ääres tõenäoliselt ei asu mingeid muid artikliväärilisi objekte. Üldisem probleem on, et oleme pikka aega hoidunud seadmast tänvate tähelepanuväärusele mingisuguseidki kriteeriumeid. Kuigi tundub üsna ilmne, et iga teejupikene igas väiksemas kohas ei vääri eraldi artiklit. Ja nii neist siis tehakse mõne olemasoleva artikli eeskujul artikleid valimatult aina juurde. Pikne 7. juuni 2022, kell 21:37 (EEST)

Minu arust on ka üldisem probleem, et neid tänavaartikleid tekib aina juurde, kuigi sisu on neis aina vähem (sest paiguti pole ka parima tahtmise juures võimalik mingit sisu tekitada, sest tänav on liiga kõrvaline). Ivo (arutelu) 7. juuni 2022, kell 23:03 (EEST)

Ja varasema osas ka täpsustus. Minu arust oli ka siin ignoreeritud seda varianti, et äkki pole sellist artiklit üldse vaja. Lihtsalt sai tekitatud viiesõnaline artiklialge ja öeldud, et: "Kes oskab, palun kirjutage sisu". Ei ole ju üheski Vikipeedia keeleversioonis sellist "elementaarset reeglit", et kui keegi on moodustanud artiklinime, kus on sulud, siis järelikult peab järgmiseks tekitama artikli, kus sulge pole. Palju levinum on, et asi teisaldatakse sulgudeta nime alla, või see, et uus artikkel üldse kustutatakse (eestikeelne Vikipeedia on niigi kõige inklusionistlikum, aga prooviga nt sama tänava kohta kirjutada ingliskeelsesse Vikipeediasse).

Küll võib järeldada seda, meil oleks vaja kokku leppida täpsemad reeglid, et kuidas tänavaartiklitega ümber käia. Ivo (arutelu) 12. juuni 2022, kell 01:01 (EEST)

Ma leidsin, et see on kõige parem lahendus, sest Tartu tänav võiks olla eelistatum. Nagu näed, on see artikkel ka valmis tehtud.

See, kas need artiklid Vikipeedias olla tohivad, on teine teema. --Andres (arutelu) 12. juuni 2022, kell 06:35 (EEST)

Enne mingi artikli loomist võiks läbi mõelda, et kas selle asja kohta võiks üldse artikkel olla. Tähelepanuväärsuse hindamine on üks esmaseid tegevusi, sest pole mingit mõtet korrastada linke artiklile, mis tuleks 10 minuti pärast kustutada. Seega pole see kuidagi teine teema. Ja väga probleeme on praktika, kus luua mingi asi, mil pole mingit sisu. See kohe kindlasti pole elementaarne Vikipeedia tava. Kui sa aga ise veel ütled, et sellist Keila tänava artiklit polnud mõtet luua, aga samal ajal olid tekitanud juurde samanimelise viiesõnalise Tartu tänava artikli, siis tekib igati põhjendatult küsimusi sinu tegevuse osas. Miskipärast vastad aga süüdistega ja räägid, kuidas mina ei tea, et kuidas Vikipeediat peab tegema. Äkki tegeleks selle asemel palun teemaga. Ivo (arutelu) 12. juuni 2022, kell 07:22 (EEST)