Arutelu:Ugandi
Kas alajaotus "Para-Ugandi" on tõestatav? --Numbriga kärumees 8. november 2011, kell 12:56 (EET)
- tuleks paremini viidata vast ja korralikult läbi toimetada. ma ei ole lähemalt näinud allikaid R.Gravere, Über die rolle des ostseefinnischen substrats bei den Letten aufgrund den odontologischen angaben ega H.Tampere, Einige Fragen der Estnischen Geschihte der Esten im Lichte der Volkkunde, ehk annaks neid lugedes alajaotuses esitatud väited paremini dokumenteerida ja lahti kirjutada, mida Herbert Tampere ha R. Gravere täpsemalt väitsid ja kumb mida.
- Tamperelt võib pärineda laulu ja asustusloo yhendamine; kui kunagi jõuan, siis võin vaadata, kas see artikkel või midagi lähedast on mul kodus käepärast, justkui oleks midagi säärast lugenud. Gravere on mulle tundmatu nimi.
- lause "Aastatuhande vahetuseks kogutud aines lubab valgustada Ugandit ka mõnevõrra teisiti." tundub igatahes veidi asjakohatu. põhimõtteliselt käsitleb alajaotus pigem Liivimaa (Vidzeme, Vidumō) asustuslugu ega pruugi täiesti ebaortodoksne olla, vahest veidi uljalt sõnastatud.
- viide HCL-ile on pigem vist tõlgendus, ilmselt tuleks tõlgendust täpsemalt viidata. võib olla Herbert Tampere oma. Ohpuu 8. november 2011, kell 13:57 (EET)
- midagi tuleks aga selle alajaotusega teha. võib-olla isegi ajutiselt välja tõsta, kuni keegi hea inimene suudab allikakriitiliselt ja allikatega võrreldes ära toimetada. Ohpuu 8. november 2011, kell 14:14 (EET)
--- Terviseid! Parandasid veidi seda Ugandi-värki.
Rita Gravere on Läti kuulus odontoloog ehk hambauurija, temal on üsna vinged hambauuringud nii tänasest päevast kui minevikust. Latgalide mingi klanni tulek Põhja-Viidumaale on kenasti jälgitav hambatüüpide järgi. Seal on siuke kesk-euroopa odontoloogilise tüübi saareke keset eestlaste-liivlaste gratsiilset põhjatüüpi. Nad ilmusid sinna hiljemalt IX sajandil ning nihutasid kohalikud minema. Mitte kuskilt mujalt ugalased tulla ei saanud, Imäjõe-Mudava bassein jääb liiga kaugele, et terve rahvaga üle setude peade Tartumaale ronida.
Aga nendesamade latgalite tulekuga algas ka Põhja-Läti lätistumine.
H.Tampere esitas oma laulukese venekeelses kapsas Voprosõ etnicheskoi istorii estonskogo naroda, 1956, lk 301. Vastuolust ugalaste ja kohalike vahel on seal nii mõndagi, seal oli ka kaunike ütlemine, et põllu otsas ootab mind ugalane, kes seal verd joob. Ka ugalase murre olevat kohalikust märgatavalt erinenud.
Aga ei tahtnud ma seda vene kapsast algallikaks panna, ehmatab ära, panin artikli saksakeelse nime, kuidagi soliidsem.
Kirill
Puuduvad korralikud viited kasutatud kirjandusele. 90.191.119.98 15. detsember 2012, kell 14:33 (EET)
Võtsin välja, kuna sellel 1705. aasta kaardil kujutatud rootsiaegses haldusjaotuses pole Ugandit, esitatud seosed tunduvad olevat kirjutaja isiklikud oletused.
- Teatud ettekujutuse muistse Ugandi võimalikest piiridest annavad Rootsi aja haldusjaotust kajastavad maakaardid. Rootsi ajal kandis ajalooline Ugandi Otepääst (Oti pea, Caput Ursi) tuletatud nime Odenpoa või Oldenpoa. Petri Mortieri kaardil (1705) vastab tollase Odenpoa (Ugandi) lõunapiir enam-vähem 21. sajandi alguse Eesti-Läti piirile. Põhjapiir ulatub kaugele üle Emajõe Viru aladeni välja, liites varasemad Vaia, Jogentagana ja Soopolitse alad. Millal need kolm ala Ugandi-Odenpoaga liideti, pole teada. Läänes piirnes Ugandi Sakalaga piki Väikest Emajõge. Idapiir jooksis piki praegust piirijoont Vene Föderatsiooniga, ulatudes Pihkva järveni ja hõlmates sealhulgas hilisema Petserimaa alasid. Allikas: Ducatuum Livoniae et Curlandiae, Petri Mortier, 1705+.
Võtsin välja, kuna ei puutu ajaloolisse Ugandisse:
- Ühtne oma lõuna-eesti keele poolest, on Ugandi rahva antropoloogiliste ja odontoloogiliste näitajate poolest Eesti kirevam. Siin esineb kõrvuti nii läänebalti kui idabalti rassitüüpi inimesi, esindatud on nii keskeuroopa, reliktseid ja gratsiilset põhjatüüpi hambaid. Allikas * R.Gravere, Über die rolle des ostseefinnischen substrats bei den Letten aufgrund den odontologischen angaben. --Minnekon (arutelu) 30. august 2015, kell 12:13 (EEST)
Selle jätsin kohendatud kujul sisse, aga keegi võiks allikat kontrollida, kuna mul on väike kahtlus, et ka siin võib mingi osa originaaluurimust olla:
- Folkloristi ja muusikateadlase Herbert Tampere arvates leidis siin II aastatuhande alguses aset ugalasteks kutsutud hõimu sissetung kohaliku rahva alale, vallutades algul Ugandi lääneosa, siis aga ka idapoolsed alad. Ugalased võisid Otepää-Tartu piirkonda tulla kas lõunast latgalite survel (latgali keeles tähendavat iggani pagendatut, minemaaetut) või idast venelaste eest taandudes. Nii lõunas kui idas on suuri piirkondi, kus võis toimuda elanikkonna vahetus. Allikas: Herbert Tampere. Voprosõ etnicheskoi istorii estonskogo naroda, 1956, lk 301 --Minnekon (arutelu) 30. august 2015, kell 12:36 (EEST)
Laulukoor Ugandi[muuda lähteteksti]
eksisteeris samanimeline koor. Meil on link Lõuna-Eesti Muusikaõpetajate ja Koorijuhtide Segakoor Ugandi (Ugandi (koor)). Veebis mainitakse koori vähe (nt siin [1]), seega koori tähelepanuväärsus?--Estopedist1 (arutelu) 18. november 2018, kell 18:24 (EET)