Arutelu:Sulgpall
sulgpall ja sulgpall[muuda lähteteksti]
Kuidas teha "vahet" sulgpalli kui spordiala ja kui sulgpallis kasutava "palli" vahel? Pallist võiiks tegelikult vist kirjutada iseseisva artikligi. Sama lugu ka jalgpalli, korvpalli ja on neid teisigi --TarmoK 23. september 2005, kell 12.01 (UTC)
- Arvan, et võib öelda ka "sulgpallipall". Artikli pealkiri võib ju olla ka "Sulgpall (pall)", kuigi minu meelest pole sulgpall mingi pall. Andres 23. september 2005, kell 12.27 (UTC)
- "Sulgpallipall" nüüd küll hea sõna ei ole. Kogu aeg on öeldud "sulgpall" mõlema asja kohta. Ja selle saab kontekstist aru, kumba mõeldakse. Miks oleks pallil oma artiklit vaja? Peep 25. september 2005, kell 09.06 (UTC)
- On ka selliseid kontekste, millest asi ei ole arusaadav. Näiteks: "tahaksin midagi teada sulgpalli kohta". Omaette artikkel oleks hea sellepärast, et mõisted on erinevad. Esialgu, kui juttu on vähe, võib leppida ka ühise artikliga. Andres 25. september 2005, kell 20.39 (UTC)
- "Sulgpallipall" nüüd küll hea sõna ei ole. Kogu aeg on öeldud "sulgpall" mõlema asja kohta. Ja selle saab kontekstist aru, kumba mõeldakse. Miks oleks pallil oma artiklit vaja? Peep 25. september 2005, kell 09.06 (UTC)
Kenad täiendused :o) ... siit saaks ka sulgpalli kui palli artikligi teha --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 08.11 (UTC)
alustuslause[muuda lähteteksti]
Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk.
Olen ma nüüd ainuke keda see alustuslause häirib, aga minu meelest see sellisena ei ole selge. esiteks juba see et jääb mulje nagu tennist ei mängitaks üle võrgu ja siis see seos võrkpalliga on minu arust küll liiga kauge. Samuti leian et peaks olema avalauses ka maining et tegemist on reketitega mängitava sportmänguga, Selle märkimisega täpsustub millega on tegemist, erinevus muudest sportmängude "tüüpidest". Samuti "võrguga eraldatud vastaspoole vaheline sportmäng" selgitaks millise sportmänguga on tegu.
Korra panin selle sinna kuid võeti millegi pärast ära ja minu arust praegune alsustuslause ei ütle palju midagi, vahetades "sulgpalli" sõna ära kõlbaks see vaat et pooltele sportmängudele --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 08.11 (UTC)
- Peaks olema midagi sellist: reketitega üle võrgu mängitav pallimäng, milles lüüakse ... (ja edasi mingi kirjeldus sulgpallipalli kohta).
- Arvan, et peaks veel mainima, et sulgpalliks mängitakse ka sellist mängu, kus eesmärk on just see, et partner pallile pihta saaks. Andres 5. oktoober 2005, kell 08.21 (UTC)
- ENE 1. väljaandes öeldakse "Lehtrikujuline plastmasspall", kuid ilmselt ta alguses ei olnud plastmassist. Võiks ehk kirjutada: "kõva otsaga ning lehtrikujuline ja võreja ehitusega kerge "pall"". Andres 5. oktoober 2005, kell 08.24 (UTC)
luba kopeerimiseks?[muuda lähteteksti]
paistab et vähemalt osa teksti on badminton.ee saidilt: http://www.badminton.ee/?pg=594 Sulgpalli ajaloost Eestis. On selle kasutamiseks luba olemas või on lisaja ise kirjutanud selle? --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 14.38 (UTC)
Luba olemas[muuda lähteteksti]
Tekstide originaal olemas: http://www.zone.ee/sulgpall/ Ja kuna Tanel Kaart ei ole selle lehega enam ammu tegelenud, siis tema poolt luba olemas, et tohib materjale vabalt kasutada. Kuna tekstide koostamisega nägi ta üksjagu vaeva, siis soovis, et viidatakse temale, kui algsele koosatajale.
- Arvan, et see viide võiks siis olla välislinkide all. Andres 6. oktoober 2005, kell 19.27 (UTC)
- Tea kas on mõtet panna, tegu on oma olemuselt hingusele läinud lehega. Ühel päeval koristab selle zone maha ja ongi surnud link olemas.
- Kuidas me tema soovi siis täidame? Andres 24. oktoober 2005, kell 19.56 (UTC)
- Mainime ta kirjutise lõpus ära. Nii ta seda vaikselt ka soovis avalehel. Et selle kallal on ta tööd teinud ja kuskil võiks ta ka ära mainida.
- Kuna vikipeedia olemuselt on kogu aeg muutuv, siis ei saa kirjutada et tekst on pärit sealt-ja-sealt, võime vaid viidata et (algse)artikli loomisel on kasutatud XX allikat / NN inimese tööd. Ja sobiv koht selle jaoks oleks ehk Arutelu lehekülje alguses omaette lõigus ... ja miks ka mitte teha Vikipeedia nimeruumi mingi lehekülg, kuhu oleks koondatud üldiselt selliseid autoreid / veebisaite kelle/mille materjale on palju kasutatud ja kellele Vikipeedia on tänulik. --TarmoK 25. oktoober 2005, kell 08.12 (UTC)
- Artikli kirjutamiseks kasutatud allikad kuuluvad vastavalt kas välislinkide või kirjanduse alaossa koos vastava märkega. Peep 25. oktoober 2005, kell 20.31 (UTC)
- Välislinkide ja kirjanduse lõigud on viited lisamaterjalile vastavast teemast, kohad kus lugeja saab lisa infot / sügavamat kajastust asjast. ... Artikli kirjutamisel kasutatud allikad ei kuulu sedasi (allika mõistes) sinna. Viki oma olemuselt ei anna võimalust (tekstilise) allika märkimiseks, sest tekst on vabalt muudetav, ja algupärane tekst/mõte võidakse (ja tihti ka tehakse) iga kell ümber kirjutada, muuta nii et järelejääv tekst ei kajasta enam allika sisu/mõtet ja siis öeldes et see on allikas on eksitav või isegi puhtalt vale. --TarmoK 26. oktoober 2005, kell 08.16 (UTC)
- On võimalik kirjutada "artikli algvariandi allikas". Inglise vikis nii tehaksegi. Andres 26. oktoober 2005, kell 15.09 (UTC)
- Algvariant oli mäletamist mööda mingi tekst kuhu siis lisati suur jupp tekst sellest ühest allikast, nii et me ei saa ka seda öelda et see oli algvariant. ... Ei tea inglastest aga soomlased teevad ühe entsüklopeedia materjalidega nii et kopeerivad sealt alustuse ja siis töötavad edasi ja sellistel juhtudel märgistavad selliseid artikleid et selle entsüklopeediaga oli tegu, kuid siin ei ole sarnane olukord --TarmoK 26. oktoober 2005, kell 17.22 (UTC)
- Siis võib kirjutada "artikli kirjutamise ajaloos on allikaks olnud" vms. Andres 26. oktoober 2005, kell 17.48 (UTC)
- Algvariant oli mäletamist mööda mingi tekst kuhu siis lisati suur jupp tekst sellest ühest allikast, nii et me ei saa ka seda öelda et see oli algvariant. ... Ei tea inglastest aga soomlased teevad ühe entsüklopeedia materjalidega nii et kopeerivad sealt alustuse ja siis töötavad edasi ja sellistel juhtudel märgistavad selliseid artikleid et selle entsüklopeediaga oli tegu, kuid siin ei ole sarnane olukord --TarmoK 26. oktoober 2005, kell 17.22 (UTC)
- On võimalik kirjutada "artikli algvariandi allikas". Inglise vikis nii tehaksegi. Andres 26. oktoober 2005, kell 15.09 (UTC)
- Välislinkide ja kirjanduse lõigud on viited lisamaterjalile vastavast teemast, kohad kus lugeja saab lisa infot / sügavamat kajastust asjast. ... Artikli kirjutamisel kasutatud allikad ei kuulu sedasi (allika mõistes) sinna. Viki oma olemuselt ei anna võimalust (tekstilise) allika märkimiseks, sest tekst on vabalt muudetav, ja algupärane tekst/mõte võidakse (ja tihti ka tehakse) iga kell ümber kirjutada, muuta nii et järelejääv tekst ei kajasta enam allika sisu/mõtet ja siis öeldes et see on allikas on eksitav või isegi puhtalt vale. --TarmoK 26. oktoober 2005, kell 08.16 (UTC)
- Artikli kirjutamiseks kasutatud allikad kuuluvad vastavalt kas välislinkide või kirjanduse alaossa koos vastava märkega. Peep 25. oktoober 2005, kell 20.31 (UTC)
- Kuna vikipeedia olemuselt on kogu aeg muutuv, siis ei saa kirjutada et tekst on pärit sealt-ja-sealt, võime vaid viidata et (algse)artikli loomisel on kasutatud XX allikat / NN inimese tööd. Ja sobiv koht selle jaoks oleks ehk Arutelu lehekülje alguses omaette lõigus ... ja miks ka mitte teha Vikipeedia nimeruumi mingi lehekülg, kuhu oleks koondatud üldiselt selliseid autoreid / veebisaite kelle/mille materjale on palju kasutatud ja kellele Vikipeedia on tänulik. --TarmoK 25. oktoober 2005, kell 08.12 (UTC)
- Mainime ta kirjutise lõpus ära. Nii ta seda vaikselt ka soovis avalehel. Et selle kallal on ta tööd teinud ja kuskil võiks ta ka ära mainida.
- Kuidas me tema soovi siis täidame? Andres 24. oktoober 2005, kell 19.56 (UTC)
- Tea kas on mõtet panna, tegu on oma olemuselt hingusele läinud lehega. Ühel päeval koristab selle zone maha ja ongi surnud link olemas.
- Kui juhtub, et tekst muutub nii, et allikale viidata enam ei saa, siis võib ju ka viite ära jätta. Andres 26. oktoober 2005, kell 15.10 (UTC)
- kes hakkab seda jälgima? kus läheb piir et enam ei saa viidata? jne. Pole mõtet ju teha siia lisatööd endale. .... rohkem mõeldes selle üle leian et selline "autahvli" tüüpi leheküljele oleks rakendust, siis on kõik sellised juhtumid ühes kohas ja sinna saab kirjutada ka korraliku sissejuhatuse ja samuti ka ühtne koht kuhu viidata. --TarmoK 26. oktoober 2005, kell 17.22 (UTC)
- Kui juhtub, et tekst muutub nii, et allikale viidata enam ei saa, siis võib ju ka viite ära jätta. Andres 26. oktoober 2005, kell 15.10 (UTC)
- Küsimus ei ole autahvlis. Kui meil on artikkel, mis kasutab teksti, mille Vikipeediasse paigutamise tingimuseks on autori nime nimetamine, siis me kas nimetame seda nime või loobume tekstist.
- Praegusel juhul ei ole mingit põhjust eeldada, et aluseks olev tekst on täielik jama. Kui peaks juhtuma, et see nii on, siis jääks märkus, et artikli ajaloos seda teksti on kasutatud, ju ikka tõeseks. Pole nii tähtis, millal märgatakse see maha võtta. Andres 27. oktoober 2005, kell 13.44 (UTC)
- Mina igatahes olen sellise malli ja eraldi lehe loomise vastu. Siin olevat arutelu ei jõua läbi lugeda, aga pole mõtet ajada asju suureks ja keeruliseks, kui saab läbi ka viitega artiklist endast. Kui arvate, et välislinkide all ei ole sobilik, siis alaosa ==Allikad==, nagu inglise vikis - seal oleks kõik kasutatud või mainitud infoallikad. Kui tekst kirjutatakse suures osas ümber, pole väga suur lisatöö see väike märkus ära muuta, samuti ei tee väga palju kahju, kui enam artikli uusimas versioonis pole allikast pärit tekstist enam midagi järel. Selline on minu arvamus. Peep 27. oktoober 2005, kell 23.52 (UTC)
- Jah, lisaks autori nimele peaks ju ikkagi olema ka viide allikale.
- Mina igatahes olen sellise malli ja eraldi lehe loomise vastu. Siin olevat arutelu ei jõua läbi lugeda, aga pole mõtet ajada asju suureks ja keeruliseks, kui saab läbi ka viitega artiklist endast. Kui arvate, et välislinkide all ei ole sobilik, siis alaosa ==Allikad==, nagu inglise vikis - seal oleks kõik kasutatud või mainitud infoallikad. Kui tekst kirjutatakse suures osas ümber, pole väga suur lisatöö see väike märkus ära muuta, samuti ei tee väga palju kahju, kui enam artikli uusimas versioonis pole allikast pärit tekstist enam midagi järel. Selline on minu arvamus. Peep 27. oktoober 2005, kell 23.52 (UTC)
- Oponendid kardavad seda, et võib juhtuda, et artikkel räägib otseselt allikale vastu ning allikaviide jätab lugejale mulje, et artikkel on ebausaldatav, sest ta kasutab ebausaldatavat allikat. Andres 28. oktoober 2005, kell 06.35 (UTC)
- Tekib ainult selline asi, et siis oleks kaks alaosa - allikad ja kirjandus. Viimane oleks paberväljaanded, kust saab teema kohta lähemalt lugeda, kuid millest pole infot kasutatud - see aga võib tekitada (peamiselt kirjutajale) segadust. Peep 27. oktoober 2005, kell 23.58 (UTC)
- Me jaotame ju materjali välislinkideks ja kirjanduseks. Kummagi all on võimalik allikad eraldi märkida. Andres 28. oktoober 2005, kell 06.35 (UTC)
- Küsimus: mis moodi te defineerite "allikat"? mis asi on "allikas"?
- Me jaotame ju materjali välislinkideks ja kirjanduseks. Kummagi all on võimalik allikad eraldi märkida. Andres 28. oktoober 2005, kell 06.35 (UTC)
- Tekib ainult selline asi, et siis oleks kaks alaosa - allikad ja kirjandus. Viimane oleks paberväljaanded, kust saab teema kohta lähemalt lugeda, kuid millest pole infot kasutatud - see aga võib tekitada (peamiselt kirjutajale) segadust. Peep 27. oktoober 2005, kell 23.58 (UTC)
- toon siin kohal minu arusaama "allikast": Allikas on materjal (raamat, internetileht, intervjuu asjatundjaga jne) kust on vastava teose (siin see artikkel) kirjutamiseks saadud materjali ja/või kasutatud selle materjali andmeid/väiteid toetamaks andmeid/väiteid antud teoses. Kuna Vikipeediat võib igaüks redigeerida siis teist poolt me ei saa kasutada (välja arvatud juhtumid kui märgitakse konkreetse fakti allikas). Mis puutub esimesse poolde, siis ainult kirjutatud materjalile saab viidata, sest muud ei ole püsivad, s.t. et lugeja ei saa olla kindel et selline allikas annab lugemise ajahetkel sama infot (sellepärast näiteks teaduslikes töödes kui viidatakse veebilehtedele peab alati ära tooma aja millal sealt on seda materjali kasutatud). Nii et järele jääks vaid trükitud materjalid, kuid sedagi vaid siis kui Vikipeedia artikkel ei muutuks peale kirjutamist, mis aga nii ei ole.
- Nendel põhjuste pärast on üldiste allikate märkimine Vikipeedias pigem segadust tekitav kui abistav. Vikipeedia artiklid ei ole lõplikud, vaid jätkuvalt ajas muutuvad. ... Andresega on seda ennegi diskuteeritud et allikmaterjalide infot võib ära tuua "Kirjanduse" ja "Välislinkide" lõikudes (mis minu arust võiks olla koondatud nt "Lisamaterjale" alaossa, kuid see on teine jutt), kuid mitte märkides neid allikateks (selle tegemine teekski asja keeruliseks, vastupidiselt Peebu arvamusele).
- Väide et ingliskeelses vikis kasutatakse allikaid siis, seal kus see on korralikult tehtud, kasutatake allikate viiteid konkreetse väite kohta (vt näiteks en:Wikipedia#endnote_Who) sellistel juhtudel kui keegi seda muudab siis saab ka selle allika ära võtta (ehk ükspäev leiame aega ka sellise süsteemi kasutsele võtmiseni), siin artiklis on küsimus artiklist kui tervikust või suurest osast artiklist, mitte konkreetsetest väidetest. --TarmoK 28. oktoober 2005, kell 08.33 (UTC)
- Sul on õigus, et mingi materjali pelk nimetamine allikaks on väheütlev. Tuleb otsida teistsugust sõnastust ja/või vormistust. Kuid minu meelest tuleb välislinkide ja kirjanduse loeteludes kindlasti kuidagi vahet teha kasutatud materjalidel (millele kogu artikli või mõne selle osa ülesehitus oluliselt toetub või mille kasutamiseks on nõutav allika mainimine) ja materjalidel, millest on võimalik leida lisainfot. Andres 28. oktoober 2005, kell 10.36 (UTC)
- Väide et ingliskeelses vikis kasutatakse allikaid siis, seal kus see on korralikult tehtud, kasutatake allikate viiteid konkreetse väite kohta (vt näiteks en:Wikipedia#endnote_Who) sellistel juhtudel kui keegi seda muudab siis saab ka selle allika ära võtta (ehk ükspäev leiame aega ka sellise süsteemi kasutsele võtmiseni), siin artiklis on küsimus artiklist kui tervikust või suurest osast artiklist, mitte konkreetsetest väidetest. --TarmoK 28. oktoober 2005, kell 08.33 (UTC)
siin oleks variant vormistamiseks, koondleheküljel oleks siis juures ka artikli/valdkonna nimi
|
Vikipeedia tänab Käesoleva artikli loomisel on kasutatud suurel määral Tanel Kaart'i kogutud ja kirjutatud materjale. |
Minule see meeldib see virtuaalne auhind siin pildil kohe väga. Taivo 27. oktoober 2005, kell 10.01 (UTC)
Külastaja: Pööran tähelepanu sellele, et ka sulgpallis on nüüdseks reeglid muutunud ja igale veale järgneb punkt vastastele. Enam pole vahet kes servib.
- Kena, et teatasid. Palun aita uued reeglid sisse panna, me ei jõua ise kõike. Taivo 4. veebruar 2010, kell 20:26 (UTC)
- Ja vanu reegleid ei maksa lihtsalt kustutada. Andres 5. veebruar 2010, kell 00:12 (UTC)
Lehekülg en:Estonian National Badminton Championships teatab, et Eesti meistrivõistlusi sulgpallis peetakse alles alates 1993. aastast. See vastuolu tuleks kuidagi lahendada, ja inglise (ning ka saksa) vastaval lehel muuta. --Kk 26. märts 2010, kell 19:52 (EET)
Kui servija pool eksib saab vastas pool punkti ja servims õiguse kui eksib teine servia saab vastane punkti ja servimis õiguse
- Kas see viimati tehtud, keele poolest vigane parandus on sisuliselt õige? 2001:7D0:87FF:6480:D0E9:CC9E:635C:E790 30. detsember 2016, kell 18:46 (EET)
"Maailmameistrivõistlustel peaks uus süsteem esimest korda kasutust leidma 2002. aastal." – leidis siis või mitte? Kuriuss (arutelu) 17. detsember 2022, kell 02:51 (EET)