Arutelu:Sirje Kingsepp/Arhiiv2

Andmetele viitamine, andmete õigsus, staatus ühiskonnategelasena

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis Sirje Kingsepp osaleb jätkuvalt Kaheksanda Mai liikumises. Kuidas sääraseid tegelasi nimetatakse, ühiskonnategelastesks, aktivistideks, poliitilisteks aktivistideks? Andres 12. oktoober 2007, kell 21:26 (UTC)

kuulge, kui te ei suuda kindlaks teha kuhu parteisse mõni inimene kuulub (väike vihje - äriregister) ja teil on tunne, et õhtuleht on ülima tõe allikas, äkki te ei peaks siin kirjutama? Ma tahaks teada, miks Metsavend kustutas ära parandused, mis ma tegin (automaatne liigutus, ilmselt) ja miks selle peale tekkisid mingid uued kirjed, mida on väidetavalt keegi kuskil väitnud? ma saan aru, et hommikutelevisiooni intervjuu oli liiga pikk, et jälgida ja 10 minutid baari saate ekraani mõnele piisav andmemaht, aga äkki üritaks mõistusel püsida? Juutuubi video monteerisin ise kokku, tegelt esines seal tädi marta, ÕHTULEHT on ÜLIMA TÕE ALLIKAS!--Kinks 12. oktoober 2007, kell 21:56 (UTC)

Äriregistris ei uuendata andmeid ju iga päev, vaid kord aastas. Viimane sissekanne, mille leidsin, annab andmed seisuga 18. jaanuar 2007.

Kas artiklis on vääri väiteid, mille allikas on SL Õhtuleht.

Minul ei ole küll kahtlust, nagu oleks Youtube'is avaldatud katke telesaatest võltsitud. Problemaatiline on aga see, kas tohib viidata lehele, kus on enam-vähem kindlasti televisiooni autoriõigusi rikutud. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:06 (UTC)

Ma arvan, et see oleneb eesmärgist ja praegusel juhul tohib. Ning kui ka ei tohi, siis on asjakohane viide eemaldada televisiooni vastavasisulise nõudmise peale. Mina isiklikult arvan, et kui see televisiooni häirib, siis astuvad nad kõigepealt samme juutuubi vastu, misläbi muutub link lihtsalt tühjaks. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:12 (UTC)

aga kas Vikil ikka sobib viidata pirasaitidele?--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 12:30 (UTC)

See, kas sobib, on loomulikult ise küsimus. Kui ei sobi, siis võetagu maha. Samas, juutuub ei ole nüüd siiski ka klassikaline pirasait. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:38 (UTC)

Blogi sissekanne 28.09.07

Huvitav on vaadata kuidas mõni isik initsiaalidega SK vassib. Miski tekst tema blogist – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 84.50.8.13 (arutelu • kaastöö).

reede, September 28, 2007 Kuidas tööandjat nutma panna. Osa 2

Kuigi tundub, et majandusteemad lähevad lugejatele paremini peale, kirjutan ära loo, mida ma juba mitu aastat kirjutada olen tahtnud. Ehk - mis asi on tööleping ja kuidas firma tänapäeva Eestis inimesest orja teeb.

Siin kõrval on näha leping, mille pealkiri on "Saatesarja "***" osalejaleping." Lihtne inimene arvab, et see on mingi huvitav lepinguvorm, millest ta midagi ei tea ja seepärast ei allu see ka mingitele reeglitele. Õigusriigis sellist varianti aga ei esine. Kõik lepingud viimseni alluvad mingile seadusele.

Kuidas teha kindlaks, mis leping see on? Kõigepealt vaatame kelle vahel see on sõlmitud. Kaks poolt: Eestis registreeritud osaühing ja eesti kodakondsusega füüsiline isik. Kontrollime, kas võib olla tegemist töölepinguga. Antud lepingus on kirjas: koht, kus tegevus toimub, on aeg, millal tegevust tehakse, isikule on kehtestatud konkreetsed reeglid, mida ta tegevuses peab silmas pidama. Kõik antud asjad tagab osaühing. Seega on tegemist töölepinguga. Kuna töö tegemiseks on antud ka lõppaeg, siis on tegemist määratud ajaga töölepinguga.

Samas on selles lepingus kummaline koht see, et ei ole märgitud tasu tehtava töö eest. On kirjas, et inimene kinnitab, et osaleb vabatahtlikult kõiges, mis ette tuleb ja ära saab ta vaid tööandja eriloaga. Samuti on kirjas tööaeg, mis algab 3. oktoobril ja lõpeb 31.detsember - 24 tundi ööpäevas. Selle kohta on olemas töö ja puhkeaja seadus, mis ütleb, et Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.

Mul on selle küsimusega tulnud ka 1 kord varem kokku puutuda SOS lastekülas, kus emade ja tädide tööaeg oli mitu päeva järjest 24 tundi ööpäevas. Sellise asja jaoks oli vaja ERIMÄÄRUST tööinspektsioonist ja selle asjaajamine oli pikk ja keeruline. Ja me maksime õhtuste ja öiste töötundide eest rohkem kui päeval, mis siis, et nad tegelikult magasid - nad magasid töökohas ja pidid alati valmis tööks olema.

Selles lepingus on aga kirjas, et töötaja loovutab TASUTA kõik varalised õigused tööandjale ja tal puuduvad igasugused õigused, mis iganes Eestis intellektuaalsest omandist või töösuhtest tekkida võiks.

Ehk tegemist on puhta orjalepinguga, millele inimene vabatahtlikult alla kirjutab. Võib ju öelda, et ei kirjuta, aga te tõesti ei taha teada neid tingimusi, kuidas see alla kirjutati. Seda meest vihkan ma siiani ja kui temast ilmub ajalehes jutt, kui kenast pereisast vms, ei suuda ma uskuda, et inimene, kes on inimestesse suhtunud kui loomadesse, võiks mingis mõttes "hea" olla. Viimati nägin seda inimest Soome laeval ja me teretasime, viisakalt, naeratusega.

Aga vaadake veel kord Eesti töölepingu seadust. Seal on kirjas § 7 kellele see töölepinguseadus ei laiene, igatahes on too ring väga piiratud. Samuti on kirjas, et Tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Seega asi polegi nii hull kui paistab, kui tööandja teeb seadustele mittevastava lepingu, siis saab tema peale alati kaevata ja sel juhul peab ta kõigepealt täitma seadust ja teiseks maksma trahvi seaduste rikkumise eest.

Veel on selles lepingus terve hulk trahve ja materiaalset vastutust käsitlevaid punkte. Selle kohta saab lugeda siit. Ehk, selleks, et inimene saaks olla varaliselt vastutav, peab temaga sõlmima ERALDI materiaalse vastutuse lepingu, töölepingus olev punkt on õigustühine.

Veel on selles lepingus kirjas mõiste "leppetrahv". Leppetrahvi kohta leiab infot võlaõigusseadusest. Huvitav, kas on kedagi, kes väidaks vastu, et lepinguga, kus ühe poole rahaline kasu on 0 krooni, siis temalt on mingi õigus küsida leppetrahvi kas 100 000 või 30 000 krooni, summa ei ole ebamõistlikult suur?

Lõpetuseks võiks lisada, et kuna ma tegin piisavat suurt kisa ebaseduslikkusest juba aastal 2004, siis sõlmiti lisaks ka paber, mille pealkiri oli "töövõtuleping" ja mis tegelikult oli ka õigustühine, kuna tollel firmal ei ole õigust ühiskondliku toitlustamisega tegeleda ja kui ka oleks, siis puudus ses lepingus töölepingus ette nähtud oluline punkt - töö tegemise aeg kellaajaliselt.

selle kirjatüki hilisem versioon näeb aga hoopis teistsugune välja... paistab küll et see isik on demagoogia vallas olnud tolle partei kuulsusrikaste minevikukujude usin õpilane.

Mida Sa sellega öelda tahad? Kas inimesel pole õigust muuta sissekannet oma blogis? Ja kas me ei peaks selle katkendi siit kustutama, sest meil ei ole vist õigust seda blogi, pealegi veel kustutatud versiooni, nii pikalt tsiteerida? Või tahad Sa öelda, et sissekande muutmisega on tahetud teha SL Õhtuleht valelikuks? Andres 13. oktoober 2007, kell 12:11 (UTC)

Tõenäoliselt tahetakse kahtluse alla seada kõnealuse allika usaldusväärsust. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:14 (UTC)

Jutt on siis sellest, et SL Õhtuleht viitab blogisissekandele, ja viidatud aadressil on hoopis midagi muud? See on tõesti nii. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:39 (UTC)

Ma ei tea, mina seda ei kirjutanud, ainult oletan. Aga ma arvan, et viidatakse probleemile, millest allpool kirjutan. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:45 (UTC)

mina isiklikult oletan (pole lepingut näinud ja see on tõesti üksnes oletus), et selle lepingu selline avalikustamine oli samuti lepingu rikkumine ja Kingsepp sai sellest siis pärast tehtut isegi aru ning üritab nüüd ära hoida seda, et talt toda (leppe)trahvi välja ei nõutaks ning väita, et tema pole lepingut avalikustanud. - Ahsoous 13. oktoober 2007, kell 12:48 (UTC)

Põhjendamata muudatused

metsavend teostab artiklis muudatusi, mida ta ei põhjenda. selline tegevus on lubamatu.--Kinks 13. oktoober 2007, kell 09:39 (UTC)

Katsume need asjad läbi arutada.

13. juunil teatas ta tagasiastumisest partei esimehe kohalt ning parteist väljaastumisest "seoses erinevate partei siseste- ja väliste vastuoludega", põhjendades seda oma ajaveebis peamiselt Tiit Toomsalu talumatu tegevusega.

See oli varasem sõnastus ja ma olen selle ise koostanud. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:22 (UTC)

Tsiteerin veebipäeviku sissekannet:

Põhiline vaidlus toimus minu ja x vahel teemal, kus mina üritasin selgitada, et mina ei ole jumal taevas ja kõigil on õigus tegutseda ja ideesid välja mõelda. X pooldas kõva hierarhiat ja bürokraatiat. Bürokraatiat tingimustes, kus tegutseda tahtjaid oli isegi vähe ja raha bürokraatia ülal pidamiseks üldse mitte.

X muidugi tegutses ka. Tema tingimus oli, et kui ta tagasi astub, tahab ta saada Tallinna piirkonna esimeheks ja siis ta lasi ennast ka volikogu esimeheks valida. Sinna aega mahub palju põnevat, mida ma parema meelega ei kirjeldaks. Ühe toreda seiga ju võiks kirja panna. Enne viimaseid riigikogu valimisi, tuli x põnev idee hääletada Tallinna piirkonna juhatuses, et kas nad pooldavad Vasakpartei nimekirja valimistel või hääletavad mõne teise partei poolt. Lõpuks ikka arvasid, et võiks ikka oma parteid toetada. Milleks sellist jama vaja oli, ei saa ma siiani aru.

Nojah, valimised läksid täiega aia taha ja ma tegin avalduse, et järgmisel kongressil astun tagasi. Selle peale otsustas x, et ma ajan lapsejuttu, ja sittagi ma ei astu. Me lihtsalt ei korralda kongressi. Ja üldse, kui ma nüüd niuksuma hakkan, siis on Eesti Vasakpartei lõpetamises süüdi mina ja ei keegi muu.

Miks ma räägin kogu aeg, et x ja y. Väga lihtne - ta suutis alati oma hüsteerilise esinemismaneeriga sundidada kogu juhatuse temaga sarnaselt hääletama panna. Mul pole kombeks teiste peale karjuda, nii et suunurgad vahutavad ja juhatus mind ei kartnud, nagu x. Kõik meie juhatuse koosolekud täitsid mind püha vihaga, mida ma välja elada ei saanud. Parema meelega ma ei tahtnud juhatuse koosolekuid üldse teha. Huvitav, miks ma juba siis aru ei saanud, et nii pole võimalik edasi minna? Ma lootsin, et ma olen tugev ja saan hakkama?

Vhat ever, eelmisel nädalal jõudsin endas selgusele. Pärast seda, kui olin saanud ühelt meie parteiliikmelt telefonikõne, kus ta küsis, et mis imelikke kirju talle x saadab. See parteiliige oli helistanud mõni päev varem ja rääkinud, et maal on elu saast ja ainult vasakpartei annab veel mingit lootust. Sellise kõne tegi ta ilmselt ka x-le, mille peale x saatis talle hüsteeriat ja jama täis kirja, mis inimese täiega ära ehmatas.

Sain aru, et mul ei jää muud üle, kui parteist välja astuda, muidu kõngen mina koos parteiga, mida x on hoogsalt juba mitu aastat lammutada üritanud. Saatsin vastavasisulise kirja oma parteiliikmetele ja panin teate üles ka kodulehele.

Algusest ja lõpust on küll jäetud mõned laused välja, kuid seda siin ma ei oska küll teisiti resümeerida. Et x on Tiit Toomsalu, see on minu meelest ühemõtteliselt selge lausest: "Tema tingimus oli, et kui ta tagasi astub, tahab ta saada Tallinna piirkonna esimeheks ja siis ta lasi ennast ka volikogu esimeheks valida."

Ja selles blogisissekandes ametlik formuleering lahkumise põhjuste kohta üldse puudub. Mul ei ole midagi selle vastu, kui resümee oleks kuidagi teisiti sõnastatud, aga sisuliselt minu meelest midagi valesti pole. Võib-olla oleks Metsavend pidanud asja enne tagasipanemist arutama (ka Sina oleksid ju võinud enne väljavõtmist seda arutada). Igatahes mina nüüd teen seda. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:36 (UTC)

Põhimõtteline küsimus: kui SK nüüd selle lehekülje täielikult kustutab, kas siis peaks vikipeedia artiklisse informatsioon, et lahkumise põhjustas Toomsalu talumatu tegevus, alles jääma? Töötavat viidet enam panna ei saa. Samas kõik teavad, et SK on ise seda avaldanud. Sama lugu, nagu tema CV-gagi.

Minu isiklik arvamus on, et informatsioon peaks alles jääma. Faktiväide, et SK oma väljaastumist tollal nii põhjendas, on tõene. See ei muutu mitte mingi tema võimaliku hilisema tegevuse tagajärjel.

Samas, kui nüüd SK kirjutaks oma avalikku päevikusse või kasvõi Delfisse uue artikli, et astus erakonnast välja, kuna tema kass suri ära, kas siis peaksime ka selle teabe vikipeedia artiklisse lisama? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:43 (UTC)

Need on rasked küsimused. Sellised probleemid teevad blogile viitamise problemaatiliseks. Arvan siiski, et kui blogisissekanne kustutatakse või asendatakse pärast seda, kui Vikipeedias on seda refereeritud, siis võib kirjutada, et seisuga see-ja-see oli seal niisugune info, hiljem see kustutati või asendati nii- ja niisuguse infoga. See tähendab ka, et viide tuleks kohe varustada kuupäeva ja kellaajaga. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:55 (UTC)

Lisasin ülespoole selle lingi juurde viimase vaatamise kuupäeva ja kellaaja. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:56 (UTC)

Üldiselt nõus... Ja kui konstruktsioon on selline, et "...astus erakonnast välja, mida põhjendas järgnevalt...", siis see tähendab väljastumise eelseid, samaaegseid või sellele vahetult järgnevaid põhjendusi. Mitte põhjendusi, mida esitatakse pool aastat hiljem. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 16:00 (UTC)

Edasi, alajaotusest "Osalemine telesaadetes" oli eemaldatud viide Baari-Sirje avalikustas tõsielusarjas osalemise lepingu põhjendusega, et seda avalikustamist pole toimunud. Võimalik, et seda pole toimunud, aga tekstis ju ei väideta, et see on toimunud, vaid seda, et Sirje Kingsepp osales telesaates "Baar". Selle tõenduseks ongi see link toodud. Võimalik, et seda linki siinkohal pole tarvis ning piisab esimesest lingist.

Edasi, samast alajaotusest võeti ära hüüdnimi "Baari-Sirje". Teen ettepaneku sõnastada see koht nii. "... Sirje nime all, mistõttu meedias räägitakse temast ka "Baari" Sirje või Baari-Sirje nime all."

Kogu alajaotus kustutati põhjendusega, et on olemas välislink, kus sellest juttu on. Vastuväide: artikkel ei ole lingikogu, vaid info refereering. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:50 (UTC)

Kõigega nõus. Kui SLOleht valetab, siis on see SLOlehe probleem. Meie võime sinna viidata ikka. SK-l on alati võimalus SLOleht kohtusse anda ja nõuda valeandmete ümberlükkamist. Sellele järgneb loomulikult ka kajastus vikipeedias. Kui vale ei ole ilmne, siis ei pea meie seda harutama hakkama. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 16:00 (UTC)

Leian siiski, et kui esitame infot, mille tõepärasuses on alust kahelda, siis tuleb ka selgelt välja öelda, et jutt on teatud allika väitest. Andres 13. oktoober 2007, kell 17:03 (UTC)

Minu jaoks näiteks ei ole SLÕleht kahtlasem allikas kui SK enda avaldused. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 17:36 (UTC)

Noh, allikas tervikuna ei pruugi olla kahtlane. Näiteks "SL Õhtulehes" on valdav osa sisust usaldatav, nii nagu seda minu arvates on ka valdav osa Sirje Kingsepa ütlustest. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

olen Andresega täitsa nõus - kahtlase väärtusega viited ei tule Vikile kasuks. Ja miks üldse näha nii palju vaeva tolle SK-ga. No oli keegi, kes kahetseb, et osales "Baari" saates. Oli vasakparteilane, las olla. Või ta siis esimene, kes vahetab ülepäeva oma põhimõtteid. Ennem lähevad juuksed halliks, kui poliitikute tahtmised saavad paika pandud...--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:10 (UTC)

Ei maksa seda kahetsemist nii väga rõhutada. Me ju ei tea, kas ta kahetseb, ja sellel pole tähtsust. Ja üldse, me arutame siin Vikipeedia asju, mitte ei väljenda oma suhtumist üksteisesse. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

SK on muidugi väheoluline figuur. Aga SK puhul tuli väga ilusti välja mitu põhimõtteliselt olulist küsimust. Näiteks:

1) kuidas suhtuda poliitikute blogidesse kui allikatesse?

ei ole usaldusväärne. Täna nii, homme naa.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Võib-olla, aga poliitikute blogid on osa nende poliitilisest tegevusest, mistõttu neid tuleb kajastada kui nende tegevuse dokumente. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

2) kuidas suhtuda isikute aktiivsesse tegevusse iseennast käsitleva artikli redigeerimisel ja eriti sealt teabe eemaldamisel?

mina suhtun eitavalt. Subjektiivsus kipub võinust võtma.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Minu meelest tuleb suhtuda samamoodi kui tegevusse ükskõik milliste artiklite redigeerimisel. Mingit suhtumise erinevust pole tarvis. Tuleb vaadata paranduste sisu. Kui teave on põhjendamatult eemaldatud, tuleb see tagasi panna, kindlasti aga tasub eemaldajaga asja arutada. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

3) kas vikipeedia haldurid peavad tegelema olulise ja ebaolulise faktilise info eristamisega?

milline on oluline ja milline ebaoluline info?--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

See on mimgil määral vajalik, eriti artiklipealkirjade ehk siis teemade valikul.

4) mida lugeda isiku eraeluks ja mida mitte?

selle kallal murrab andmekaitse inspektsioon pidevalt oma pead, aga mõistlikku lahendust sellele vaevalt leiab.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Eraelu on eraelu, küsimus on ainult selles, kas andmed selle kohta on avalikud. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

Tõepoolest, jumal selle Kingsepaga. Aga minu arvates on oluline säilitada põhimõtteliselt ühesugused standardid ja lähenemisviisid isikuartiklitele, ükskõik kellest ka jutt poleks. Tuleb püüda olla järjekindel.

Ka mina pooldan seda. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

Mis isiku olulisusse puutub, siis ma millalgi soovitasin Andresel Nirti kirjanike hulgast välja visata. Ta ei olnud nõus. Ma julgen arvata, et Kingsepp on sada korda rohkem poliitik, kui Nirti kirjanik. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 17:36 (UTC)

Nirt on kirjutanud kaks teost ja SK on olnud tuntud poliitik. Nirt ei ole pead valutama pannud, aga SK paneb. Isegi vikipedist on inimene... Ennem ma loobuksin SK-st kirjutamast, kui Nirtist.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:53 (UTC)

Minu meelest ei ole kirjutamisest loobumine mõeldav. Meid on palju. Sa võid vahepeal käia pead tuulutamas:-) Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

Artikli neutraalsus vol3

Kas on endiselt kedagi, kes artikli neutraalsust vaidlustab? Andres 13. oktoober 2007, kell 13:00 (UTC)

Mina vaidlustan. Tooge mulle veel üks vikis olev poliitiku kohta käiv artikkel, kus on eraldi alajaotus "osalemine telesaadetes"? Väidan, et see alajaotus on eksitav ja tasakaalustamatu. Pealegi - kui jutt käib telesaadetest, siis peaks olema võimalik neid videos näha. See, et õhtuleht suudab kärbsest elevandi puhuda, usub vast igaüks, aga ma tahaks näha, kas siin on vähemalt 1 inimene, kes kodanik SK selle saate ajal ka ekraanil nägi? See slõhtulehe artikkel on välislink, teletöö ei ole SK põhitöö vms. Näiteks Urmas Oti happy hour oli hoopis lahedam esinemiskoht. Eestis on küllalt poliitikuid, kelle põhitöö on olnud teles, kirjutage nende kohta see eraldi peatüki alla. Näidistena võiks kasutada näiteks Enn Eesmaa ja Heimar Lenk - kenad emotsioonivabad artiklid ilma hüüdnimedeta. Halvustavaid hüüdnimesid ma üldse pole vikis ühegi elus inimese kohta leidnud.--Kinks 13. oktoober 2007, kell 22:18 (UTC)

usun, et aja jooksul saavad kõik SK teleesinemised ja lavaesinemised kirja pandud. Taolised sündmused on ju üsna tähelepanuväärsed ja ei tohiks fikseerimata jääda. Aga kõik see võtab aega. Probleem on selles, et Vikis ei ole piisavalt SK fänne, kes neid täiendusi teeksid.

Kui Sa pead silmas "Baari" saadet, kas siis "Baari-Sirje" on halvustav? --Hendrix 14. oktoober 2007, kell 00:49 (UTC)

Enn Eesmaa ja Heimar Lengi puhul tuleb kindlasti nende teletööst pikalt rääkida. Televisioonis esinemine tuleneski nende põhitööst, sellepärast alajaotuse pealkirjaks vaevalt tuleb "esinemine televisioonis". Sest kui inimese põhitöö ongi televisioonis esinemine, siis selle mainimine ei nõua eraldi alajaotust, vaid sellest saab kirjutada seal, kus jutt on tema tööst.

Kuidas siis saaks seda alajaotust tasakaalustada? Tõendeid kellegi esinemistest teistes saadetes on raske leida, sest nendele saadetele pole nii suurt tähelepanu pööratud kui "Baarile". Aga mainida esinemisi ilma tõenduseta ei saa, sest tõenduseta väiteid ei saa esitada. Peale selle, poliitilised teleesinemised käivad poliitiku

Kui on veel mõni poliitik, kes on esinenud tõsielusaates, siis tuleb temast rääkida samamoodi nagu Sinust. (Jaanus Raidal esines "Džunglistaaris"). Milles küsimus? Kindlasti tuleb tõsielusaates osalemist märkida iga tuntud isiku puhul, kes seal käinud. Ja mõned inimesed, näiteks Baari-Paavo, Baari-Talis või Bussi-Birjo, ongi niisuguse saate kaudu tuntuks saanud. (SL Õhtuleht väidab seda ka Sinu kohta, aga see ei pruugi tõsi olla ja igal juhul on seda väga raske tõestada). Need "hüüdnimed" minu meelest küll halvustavad ei ole. On ju selge, kuidas nad on tekkinud: saates osalejaid teatakse ja mäletatakse eesnimede järgi, aga paljas eesnimi ei ütle ju midagi. Kust Sa võtad, et need on halvustavad?

Kuidas nii? Kas telesaadet tohib mainida ainult siis, kui on link videole? Ja kas siis ka filmi tohib mainida ainult siis, kui on link videole? Ja raamatut tohib mainida ainult siis, kui on link raamatu tekstile? See on minu meelest absurdne.

Mis puutub "Baari" vaadatavusse, siis see oli enne Talise lahkumist 6...8%. [1] ja saate finaal kogus 205 000 vaatajat [2]. Andres 14. oktoober 2007, kell 02:59 (UTC)

Teiste poliitikute artiklid ei puutu minu arvates teemasse. Vikipeedia on pideva täiustumise seisundis.

Kuna alajaotus sisaldab faktiliselt tõest infot, ei saa see olla eksitav. Samuti on mulle arusaamatu, mismoodi saaks saates esinemise fakti "tasakaalustada".

"Baari-Sirje" koha pealt ühinen Andresega. Heal lapsel mitu nime. --Kriku 14. oktoober 2007, kell 17:40 (UTC)

Tasakaalustada saaks minu meelest sellega, kui lisada võimalikult palju infot Sirje Kingsepa tõsise tegevuse kohta. Ajakirjanduses avaldatud seisukohavõtte tuleks refereerida. Andres 14. oktoober 2007, kell 18:35 (UTC)

Neutraalsuse vaidlustamise mall pole minu teada faktide väidetava valikulise esitamise juhtumite jaoks. Suurem osa artiklitest esitab fakte valikuliselt lihtsalt seetõttu, et on ebatäiuslikud. Neutraalsuse vaidlustamise asemel on sel juhul õigem artiklit parandada faktide lisamise teel. Neutraalsuse vaidlustamise mall on kallutatud sõnastuse jaoks. Kas keegi näeb käesoleva artikli sõnastuses kallutatust ja kui jah, siis milles see seisneb? --Kriku 14. oktoober 2007, kell 21:58 (UTC)

Kinks näeb selles just kallutatust, sest tema arvates on esinemist tõsielusaates liigselt rõhutatud kas või teiste teleesinemiste arvel. Ei maksa vaidlustada vaidlustust, vaid püüda teha kõik selleks, et kallutatust poleks. Ebatäielikkus tekitab tõesti sageli kallutatuse mulje, seepärast püüdkem täielikkuse poole. Andres 15. oktoober 2007, kell 05:03 (UTC)

Viideteta info kustutamise soov

nüüd oleks aeg see jutt, millel viiteid pole, ära kustutada ja kui ma kustutasin, siis tahaks teada, miks nad tagasi ilmusid? viiteid pole ju? See on imelik niikuinii, et mingeid artikleid kustutatakse täielikult ära ainult ühe administraatori ideega, aga seda artiklit ei või tervenisti ära kustutada? Kogu seda infot pole ju kellelegi vaja.--Kinks 2. november 2007, kell 13:23 (UTC)

Ei ole ju tagasi ilmunud. Viideteta infot teleesinemiste kohta Sa ei kustutanud.

Kui ei ole tegu täieliku jamaga, siis ei kustutata kohe, vaid pannakse algul kustutamismärge. Kas Sa tahaksid, et meil oleks mingi formaalne protseduur? Andres 2. november 2007, kell 14:21 (UTC)

huvitav taktika on Kinksi poolt valitud. Veetilga taktika. Pisitasa kustutades on lõpuks kogu artikkel läinud, nii et keegi saa arugi. Tasa sõuad, kaugele jõuad... Järsku lukustaks mõneks ajaks artikli, nii paariks-kolmeks nädalaks. Sest kui objektiivne olla, siis Kingsepa töise karjääri praegune nudimine ei ole põhjendatud--Hendrix 2. november 2007, kell 18:43 (UTC)

Võiks küll lukustada. --Kriku 13. november 2007, kell 11:40 (UTC)

Minu meelest on põhjendatud, sest neid viiteid pole kuskilt võtta, kui just mitte nuhkima hakata. Andres 2. november 2007, kell 18:58 (UTC)

95% eesti viki andmestikku on viitamata ja keegi pole eriti porisenud. Kui esitatud andmestik on vale, siis peaks tooma tõestused ehk viited vastupisele olukorrale. Kui ei olnud ametis x, siis pidi olema ametis y. Seega vaja viidet ametis y olemisele. Kui ei ole, paluks mitte kustutada andmestikku ameti x osas.--Hendrix 2. november 2007, kell 19:09 (UTC)

Ei ole nõus. Tuleb ka teistes artiklites sama põhimõtet järgida, mitte viidata sellele, et seda pole tehtud. Küsimus pole mitte viidete olemasolus, vaid võimaluses avalike andmete põhjal tõendada. Sirje Kingsepp töötas küll ka muudes ametites, aga seda ei saa tõendada. Andres 2. november 2007, kell 19:17 (UTC)

viited ongi avalike andmete tõendused. Ok, kõki viiteid veel ei ole. Aga küll tulevad. Ja pealegi, ma ei saa aru, mis nii viltu on, et Kinks SK tööalast karjääri nudis. Olid need ametid kuidagi halvamaigulised? Ja väga tahaks loota, et Kinks osaleb selle artikli muutmises mitte niivõrd kustutajana, kuivõrd täiendajana.--Hendrix 2. november 2007, kell 19:39 (UTC)

Selliseid andmeid, mis ei ole tõendatavad, ei tohi avaldada olenemata sellest, kas nad on tõesed. Mina küll ei looda, et viited tulevad. Andres 2. november 2007, kell 19:54 (UTC)

Ma jään eriarvamusele. Praegu on juhtum, kus info on sama isiku poolt avaldatud, kuid infot sisaldanud lehekülg hiljem eemaldatud. Nii avaldamist kui eemaldamist on võimalik tõendada hoolimata lehekülje praegusest staatusest. --Kriku 13. november 2007, kell 11:30 (UTC)

ma ka ei looda, et tulevad. Ülevalpool avaldasin arvamust, et võiks selle artikli ära kustutada. Olen nõus, et sellest pole kasu. Niikuinii ilmub uuesti. Kas siis SK pooldaja või SK vaenlase poolt. Olen lihtsalt üllatunud, et niipalju jama ühe artikli pärast. Luban, et enam oma nina siia artiklisse ei topi.--Hendrix 2. november 2007, kell 20:17 (UTC)

Põhimõttelised küsimused tõusetuvadki tavaliselt kummaliste artiklite baasilt. Minu arvates on hea, et tõusetuvad. --Kriku 13. november 2007, kell 11:30 (UTC)

AKI vastus selgitustaotlusele?

Huvitav, kas Sirje Kingsepp on andmekaitse inspektsioonilt oma selgitustaotlusele vastuse saanud ja milline see oli? --Ken 2. november 2007, kell 14:00 (UTC)

Jah, tahaks teada, kas see vastus annab aluse Kinksil taas siit andmeid kustutama hakata? --Metsavend 3. veebruar 2008, kell 21:15 (UTC)

Annab jah, alates esimesest jaanuarist seadus muutus. Vaadake ise andmekaitse inspektsiooni leheküljelt: http://www.dp.gov.ee/

Sisuliselt ei ole siin ilma minu nõusolekuta ka sünnipäeva avaldada, aga las see siis olla. --Kinks 3. veebruar 2008, kell 21:18 (UTC)

See on vaieldav. Minu arust ei riku avalike andmete teatmeteoses avaldamine eraelu puutumatust. Siin ei ole ju avaldatud elukohta, telefoninumbrit rääkimata rinnaümbermõõdust. --Metsavend 3. veebruar 2008, kell 21:25 (UTC)

Uus seadus on siin. Mina küll ei loe sealt välja, et meil ei ole õigus artiklis olevaid andmeid avaldada või et Sirje Kingsepal on õigus neid kustutada. Siin ei ole selliseid andmeid, mis oleks avalikkuse ette tulnud ilma tema nõusolekuta. Ja nõusolekut tagasi võtta post factum ei saa. Küll aga arvan, et mahavõetud veebilehtedele toetumine ei ole Vikipeediale kohane. Ja sellised andmed, mida ei saa avalikele allikatele tuginedes tõendada, tuleb küll välja jätta. Andres 4. veebruar 2008, kell 07:32 (UTC)

Võtsin välja viideteta väited. Andres 4. veebruar 2008, kell 07:40 (UTC)