Arutelu:Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas enimkasutatavatel antidepressantidel on ikka nii pikk nimetus? Ave Maria 26. juuni 2010, kell 19:33 (EEST)[vasta]

Kas just enimkasutatavad, aga lohisev üldnimi on küll.--Rünno 26. juuni 2010, kell 20:10 (EEST)[vasta]

Metabolism[muuda lähteteksti]

Vaidlustuse põhjustest vaata Kasutaja_arutelu:Metsavend#SSRI--Rünno 27. juuni 2010, kell 20:10 (EEST)[vasta]

Tõstsin küsimused siia.
Miks peaks artikli arutelu käima kasutaja lehel? --Epp 27. juuni 2010, kell 20:54 (EEST)[vasta]
Sellepärast, et artikli sisuline arutelu ei läheks häguseks. Antud juhul Metsavend leidis kuskilt mingid viited, mis ei sobi mitte ja see on tema probleem.--Rünno 27. juuni 2010, kell 21:03 (EEST)[vasta]
Tõlkisin soomekeelest Vikipeediast. Kas see on nende probleem? --Metsavend 1. juuli 2010, kell 11:46 (EEST)
Võimalik, et kõige parem oleks olnud Metsavenna täiendused lihtsalt tühistada.--Rünno 27. juuni 2010, kell 21:05 (EEST)[vasta]
Valed viited ei tähenda ju, et väited ilmtingimata sisult valed oleksid. --Metsavend 1. juuli 2010, kell 11:46 (EEST)

Esimeses viites toodud artiklis räägitakse risperidoonist, mis ei ole antidepressant, vaid neuroleptikum.--Rünno 27. juuni 2010, kell 19:37 (EEST)[vasta]

Tundub nii, aga seal on ka ainult kokkuvõte. Kas lugesid täisartikli läbi? --Metsavend 1. juuli 2010, kell 11:46 (EEST)
Kui Sa osutaksid, kust saaks lugeda artikli täisversiooni, siis loeksin. Ajakiri tahab täisversiooni lugemise eest dollareid, aga mul on ainult kroonid.--Rünno 1. juuli 2010, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Ja teisena viidatud artiklis ei räägita SSRI-dest.--Rünno 27. juuni 2010, kell 19:47 (EEST)[vasta]

Tuleb lisada täpsem viide. --Metsavend 1. juuli 2010, kell 11:46 (EEST)
Lisa siis palun.--Rünno 1. juuli 2010, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Kolmas viide võiks originaalartiklile viidata, mis peaks olema avaldatud "Archives of General Psychiatry". Paljukest meist valdavad soome keelt nii perfektselt, et suudaksid lugeda teaduslikku teksti.--Rünno 27. juuni 2010, kell 19:58 (EEST)[vasta]

Kes on meie? Viidata võib ükskõik, miskeelsele artiklile. Vikipeedia lugeja ei pea oskama lugeda viidatud allikaid. Keegi ei keela lisada viidet originaalartiklile. --Metsavend 1. juuli 2010, kell 11:46 (EEST)
Parem on ikka viidata otsele allikale, sest otsene allikas ütleb, et "No substantial differences were observed in the risk of death or suicide between TCAs, SSRIs, or SNAs".[1]. Seega jääb SSRI artiklis toodud väide mitmemõtteliseks.--Rünno 1. juuli 2010, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Üldiselt olen seda meelt, et las olgu artikkel ennem lühem, kui et sisaldaks vaieldavat infot.--Rünno 1. juuli 2010, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Vaidlustus[muuda lähteteksti]

Tõstan vaidlusaluse teksti siia, kuniks selgub

Metabolism[muuda lähteteksti]

SSRI-ravimite lagunemiskiirus organismis sõltub geenidest ja kõigub suurel määral indiviiditi. Aeglase ainevahetusega inimestel võib ravimit koguneda organismi nii palju, et kontsentratsioon võib ületada kuni 20-kordselt kiire ainevahetusega inimeste vastavat näitajat. [1]. Umbes 7-10 protsendil inimestest puudub SSRI-ravimeid lagundav ensüüm CYP2D6. Neil võib isegi väike kogus ravimit põhjustada tugeva üleannuse. [2] Üledoos võib põhjustada eluohtliku serotoniinisündroomi. Seetõttu peab SSRI-ravimite annustamine olema individuaalne.

Soomes tehtud uuringu kohaselt kasvas SSRI-ravimite kasutajatel enesetapukatsete hulk 40%. Samas vähenes enesetappude hulk kolmandiku võrra. [3]

--Rünno 7. juuli 2010, kell 17:55 (EEST)[vasta]


Tere! Lisasin täna ajakohastamis-malli, artikli esiseljas saaks kirjutada SSRI-pikemaajaliste tarbijate alanenud õnnestunud enesetappudest ja lisandunud ebaõnnestunud enesetappudest (enesetapukatsed) nii neid on käsitlenud ka endine ravimite müügiinimene John Virtanen (raamat: "Surm – ravimi kõrvaltoime") - see raamat tutvustab põgusalt ka ravimiuuringute läbi viimist ja andmete müügieelset töötlust ja pisut ka seda miks ei ole lubatud uuringu tulemustes kirja panna suuri ebaõnnestumisi (suvaline näide kui 200 katsealusest 10 sooritab enesetapu ja paralleelselt on käimas sarnane uuring 10 katseinimesega näituseks ja seal ei täheldatud enesetappude arvu tõusu siis 'heas usus' on inimestele meelepärasem ...) kuid SSRI-d ei avalda inimkehas, seni tundmatutel mehaanismidel toimet mitte üksnes tabletikuuri alustades vaid ka sinna juurde mansutatud alkoholi, ravimite jpm ning samuti võib lõpetamine inimesele ülejõukäivaks osutuda jne.

Siin on üks väga tähtis murekoht: kui täsikasvanud inimene pöördub psühhiaatri poole ja nad jõuavad ravimite tarvitamise osas kokkuleppele (üks osapool kirjutab retsepti ja jälgib ning paneb kirja) ja teine osapool saab vastutasuks psühhoanaleptikume siis me nimetame seda kuidas iganes, psühhoteraapia, inimese heaolu suurendamine tablettide abiga jne aga kui need 2 osapoole täsikasvanud hakkavad neid teraapiaid alla 18-aastastele manustama siis on küll jah murekoht teadusliku meditsiini mõttes kohe terendamas küll ja küll - jah hetkel on paljud uurimised pooleli ja kõiki ka ei avaldata aga leian, et Metsavenna töö oleks võinud vabalt artikli esiseljas olla seni kuni saavad lisatud mitmete uuringute (kas 100-st katsealusest tappis end 1 või 2000 50 üritasid, uuringute kestus, mis toimus uuringute ajal nende inimeste eludes ja keskkonnas ja järel-uuringud mis on saanud inimestest kes on lõpetanud ja kuidas nende ravimite kasutamise).

Muidugi pole mina psühhoterapeut eha psühhiaater kuid arst peaks rääkima patsiendiga ravimi kõrvaltoimetest (näiteks nagu siin Olansapiin) kõiki turustamisjärgseid pole jõutud ju veel patsiendi infolehelegi trükkida.

Mariina 3. august 2015, kell 06:35 (EEST) alias Простота

The Pharmacogenomics Knowledgebase (PharmGKB) :

Serotonin Transporter Genotype, Blood]

Mariina 3. august 2015, kell 07:36 (EEST) alias Простота

Ma ei saa aru, mida kirjandusega tehti. Andres (arutelu) 27. juuni 2016, kell 12:43 (EEST)[vasta]

Minu meelest see oli cherrypickitud kraam ja ma jätsin selle üldse välja. Ma ei usaldaks Daily Maili meditsiini osas ja muu oli ka lihtsalt kokku guugeldatud, et saaks aga lajatada.Miacek (arutelu) 23. juuni 2018, kell 20:15 (EEST)[vasta]