Arutelu:Salme
Arvan, et see pealkiri tuleks reserveerida mütoloogilisele tegelasele. Ülejäänu, sealhulgas Salme küla kuskil Välis-Eestis, läheks täpsustuseks. Siin võiks pealkirjaks olla "Salme alevik". Andres 4. august 2006, kell 15:32 (UTC)
- Lehekülg Salme on ümbersuunamine siia, kuid sinna viitavad ka Eesti rahvausund ja Läti rahvausund. Andres 22. detsember 2006, kell 07:44 (UTC)
Lingid tuleb korda teha. Andres 11. juuli 2007, kell 07:07 (UTC)
Leian endiselt, et selle peaks reserveerima mütoloogilisele tegelasele või vähemalt mainima teda siin. Andres 14. august 2009, kell 13:16 (UTC)
Mis asi oleks eesti keeles Salme Nepaalis?
Vt en:Salme - Salme is a village development committee ...
suwa 26. märts 2010, kell 13:05 (EET)
Kui tühistamise põhjus on see, et Salme vallast kirjutatakse EEs märksõna "Salme" all, siis ma ei tea, miks too nii on, meil on "Salme vald". Kui eesti keeles on jutt mingist vallast, siis pole tavaks liigisõna ära jätta. Seega ei näe ma ka põhjust Salme valda märksõna "Salme" alt otsida. Igal juhul palun edaspidi säärastel puhkudel kas või resümeeseki põhjendus lisada, teised ei tea, mis sul mõttes oli. 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 17:20 (EET)
- Kas nyyd hakkabki yks anonyym kõiki täpsustuslehti oma isikliku loogika järgi ymber tegema? Täpsustuslehtede eesmärk on see, et inimesed otsitava yles leiaksid. Kui keegi kujutab ette, et otsingutes kasutatakse ainult mõistete täispikki nimetusi, kus kasutatakse täpselt nende maitsele vastavat liigisõna ja ei midagi muud, siis kujutagu aga edasi, tegelik keelekasutus paraku nii ei toimi. Just sellepärast on täpsustuslehtedel tihti mitte yksnes täpselt yhe kujuga, vaid ka lähedase kujuga nimed ja terminid, et inimesed otsitu igal juhul yles leiaks. --Oop 18. veebruar 2012, kell 18:41 (EET)
- Palun ära nimeta väljakujunenud ja põhjendatud tavasid minu "isiklikuks loogikaks". Soovitan siiski tungivalt teises arutelus viidatud selleteemalise pikema võõrkeelse käsitlusega tutvuda. Ei, ma pole midagi sellist pakkunud, et ühele asjale on üks (täispikk) võimalik nimetus. Leitav peab artikkel olema nende nimekujude alt, mida tegelikult kasutatakse. 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 19:03 (EET)
- Salme on ka valla kohta täiesti õige nimi. Mõtle järele – kui sa räägid Missisippist – mida sa mõtled: jõgi või osariik või järv või maakond? Sõltub ilmselt palju ka sellest, kus kohas sa elad. Täpselt sama asi on pädev ka Eesti kohanimede kohta. Ja entsüklopeediad toovad ühe nime juures ära mitmed asjad. Nii, et ära tule siin tavadest rääkima. -- Ahsoous 18. veebruar 2012, kell 19:23 (EET)
- See on õige, et välismaa jõgede (vähemasti suuremate ja tuntumate) ja Ühendriikide osariikide puhul on eesti keeles olemas ka liigisõna ärajätmise tava. Sama käib kõigi asulanimede kohta. Mississippi järve ja maakonna puhul on see kaheldav. (Kas on võimalik tuua vastavaid autoriteetseid näiteid?) Aga Eesti valdade puhul sellist tava pole. Nii, et ära lähtu asjasse mittepuutuvatest näidetest? Juhin veel tähelpanu sellele, et see täpsustusleht kõige muuga tehti algselt just konkreetselt nende mõistetega, mida Salmeks kutsutakse, enne kui kolm aastat hijem siia ekslikult ka vallad lisati. 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 19:43 (EET)
- Missisippi on ka jõgi Kanadas. Täpsustuslehtel peavad olema kõik need asjad, mille nimi on selline ja liigisõna ei puutu seejuures asjasse. Aga mul pole niipalju aega, et anonüümkirjade kirjutajatega suhelda. -- Ahsoous 18. veebruar 2012, kell 19:59 (EET)
- Mõtlen õudusega, millised "asjasse mittepuutuvad" punktid Mississippi artiklist nyyd maha kraabitakse. Palun ärge talle rohkem näiteid tooge, keegi kurat ei jõua pärast seda jama koristada. --Oop 18. veebruar 2012, kell 20:02 (EET)
- Ma küll olen vist otsustanud kogu sellele jamale siin käega lüüa, aga ei saa ikka ütlemata jätta, et selline ülbitsemine ja inimeste mõnitamine igas arutelus läheb minu arust üle igasuguse piiri. --Epp 18. veebruar 2012, kell 23:46 (EET)
- Jällegi, ma pole väitnud, et Mississippi jõgi ei peaks olema Mississippi täpsustuslehel.
- Oh, anonüümid oleme kõik, selle vahega, et mina reedan antud juhul mõned oma atribuudid (nt asukoht). Aega saab paremini kasutada siis, kui püüda pikema lahmimise asemel kohe selgeks teha, mida (miks) teine öelda tahab.
- Kurb, kui argumenteerimisoskus- ja tahe on puudlikud ning asjad tahetakse paika panna teatava vägevama- või enamusõigusega. Kas kutsud ka päriselus neid, kes suga nõus pole, trollideks? :)
- Mis veel Salmesse puutub, siis Andres soovitaks arvatavasti valla(d) siin "Vaata ka" alla panna. See on ka mõeldav, kuigi nende siin äratoomine pole tarvilik. (Vähemasti pole ülalpool püüdnud keegi tuua ühegi argumenti, mille järgi võiks arvata, et ma eksin.) 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 20:32 (EET)
- Mõtlen õudusega, millised "asjasse mittepuutuvad" punktid Mississippi artiklist nyyd maha kraabitakse. Palun ärge talle rohkem näiteid tooge, keegi kurat ei jõua pärast seda jama koristada. --Oop 18. veebruar 2012, kell 20:02 (EET)
- Missisippi on ka jõgi Kanadas. Täpsustuslehtel peavad olema kõik need asjad, mille nimi on selline ja liigisõna ei puutu seejuures asjasse. Aga mul pole niipalju aega, et anonüümkirjade kirjutajatega suhelda. -- Ahsoous 18. veebruar 2012, kell 19:59 (EET)
- See on õige, et välismaa jõgede (vähemasti suuremate ja tuntumate) ja Ühendriikide osariikide puhul on eesti keeles olemas ka liigisõna ärajätmise tava. Sama käib kõigi asulanimede kohta. Mississippi järve ja maakonna puhul on see kaheldav. (Kas on võimalik tuua vastavaid autoriteetseid näiteid?) Aga Eesti valdade puhul sellist tava pole. Nii, et ära lähtu asjasse mittepuutuvatest näidetest? Juhin veel tähelpanu sellele, et see täpsustusleht kõige muuga tehti algselt just konkreetselt nende mõistetega, mida Salmeks kutsutakse, enne kui kolm aastat hijem siia ekslikult ka vallad lisati. 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 19:43 (EET)
- Salme on ka valla kohta täiesti õige nimi. Mõtle järele – kui sa räägid Missisippist – mida sa mõtled: jõgi või osariik või järv või maakond? Sõltub ilmselt palju ka sellest, kus kohas sa elad. Täpselt sama asi on pädev ka Eesti kohanimede kohta. Ja entsüklopeediad toovad ühe nime juures ära mitmed asjad. Nii, et ära tule siin tavadest rääkima. -- Ahsoous 18. veebruar 2012, kell 19:23 (EET)
- Rõhutades seda, et inimesed otsitava üles leiaksid, soovitan vaadata administraatori parandatud artiklile "Holmi tänav" linke. Oluline polegi niivõrd kui otsingutele vastab, aga kui siselink viitaks õigesse kohta. Ave Maria 18. veebruar 2012, kell 19:09 (EET)
- Palun ära nimeta väljakujunenud ja põhjendatud tavasid minu "isiklikuks loogikaks". Soovitan siiski tungivalt teises arutelus viidatud selleteemalise pikema võõrkeelse käsitlusega tutvuda. Ei, ma pole midagi sellist pakkunud, et ühele asjale on üks (täispikk) võimalik nimetus. Leitav peab artikkel olema nende nimekujude alt, mida tegelikult kasutatakse. 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 19:03 (EET)
Ma ei tea, mis lahendust anonüümne kasutaja pooldab, aga minu meelest on tema argumendid õiged. Eestis pole tavaks valla nimetamisel liigisõna ära jätta. Sellepärast soovitan valla panna "Vaata ka" alla. Sama lugu on Salme teega. Salme tänava puhul jäetakse "tänav" aadressides küll ära, aga muidu mitte. Mina teeksin "Salme tänava" ja "Salme tee" eraldi täpsustuslehtedeks ning paneksin "Vaata ka" alla lingid neile. Andres 19. veebruar 2012, kell 08:20 (EET)
Ja muide, leian endiselt, et see pealkiri tuleks jätta mütoloogia tegelasele. Andres 19. veebruar 2012, kell 08:24 (EET)
Seda millele see leht jätta pole antud juhul üldse oluline. Anonüümne kasutaja kustutas siit lihtsalt viited valdadele ja sisuliselt teatas, et neid pole siin (ja üldse täpsustuslehtedel) vaja. Täpsustuslehel aga peavad need olema leitavad. (Tänavad ma panin lihtsalt pärast hiljem siia kirja, kuna tegelt oli suht selge, et seda täpsustust on nii ehk naa tulevikus vaja ja eraldi ei hakanud panema vaid tegin sealt suunamise. Kusjuures huvitav oli seejuures, et Tartu tänavale oli vist isegi viiteid rohkem kui Tallinna omale). Ja muide arvan, et kohene täpsustusleht on õige, sest tegelaskuju ilmselt ei otsi tegelikult peaaegu mitte keegi. Aga leiab ülesse, kui vaja on. -- Ahsoous 19. veebruar 2012, kell 08:36 (EET)
- Jah, ma pooldan ka pigem praegust lahendust. "Kalevipoja" tegelaskuju otsitakse tõenäoliselt umbes sama palju kui Salme kyla, muud tähendused riburada järel. Kylast on vahel harva ikka juttu olnud, "Kalevipoja" Salmet ajakirjanduses ei kohta. --Oop 19. veebruar 2012, kell 13:01 (EET)
- Mina põhjendasin ülal, miks pole vaja ja sellepärast eelistsin vallad ära jätta (et asju, mida siit tegelikult otsida võiks oleks kergem leida ja poleks tarvidust ekslikult arvata, asju nimetatakse nii, nagu tegelikult ei nimetata). Aga ma pole ka vastu, kui "Salme vald" (mis omakorda viitab varasemale vallale) ja teine täpsustusleht "Salme tänav" oleksid "Vaata ka" all. Ütled, et need peavad (siin?) täpsustuslehel leitavad olema, aga ei põhjenda. 90.190.114.172 19. veebruar 2012, kell 18:01 (EET)
Olen nõus, et lihtsalt kustutada poleks tohtinud, sest leian, et lehelt "Salme" tuleks kuidagi jõuda lehele "Salme vald". Samadel põhjustel, mida IP-aadresiga kasutaja välja toob, ei peaks see minu meelest olema otseselt täpsustuslehel. Sellepärast pakungi, et oleks "Vaata ka" all. Pealegi on teoreetiliselt võimalik asja nii võtta, et Salme on Salme valla nimi, kuigi tavaliselt Salme valla kohta "Salme" ei öelda. Andres 20. veebruar 2012, kell 05:05 (EET)
Mis puutub siia ajakirjandus? Leian, et Kalevipoja tegelane on kõige tuntum entiteet, mille nimi on Salme, ning näiteks eesnimi Salme ning Salme tänav Tallinnas on tema suhtes sekundaarsed. Eesnimi on küll tuntum, kuid üldise reegli järgi peaks artiklipealkiri olema Salme (eesnimi). Andres 20. veebruar 2012, kell 05:09 (EET)
- Ajakirjandus puutub sedavõrd, et see näitab mõningal määral, millised teemad on yhiskonnas liikvel ja millised mitte. Sestap sedagi, mida tõenäoliselt rohkem ja mida vähem otsitakse, ehk siis mis on tavakasutajate jaoks põhi- ja mis kõrvaltähendus. Kehv indikaator, kuid paremat meil nii marginaalsete teemade jaoks ei ole. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:45 (EET)
- Ma mõtlen just, et tegu on asjaga, mis on inimeste teadvuses, kuid millest ajakirjanduses pole põhjust rääkida. Näiteks algarvudest ju ka ajakirjanduses ei räägita; see ei tähenda, et nad poleks tuntud. Andres 21. veebruar 2012, kell 04:50 (EET)
- Eks neid ilmselt otsitakse ka harvemini kui näiteks Galojani. --Oop 21. veebruar 2012, kell 08:42 (EET)
- Ma teeks ühe oletuse: tänapäeva Eestis on neid inimesi, kes Galojanist vähemalt midagi kuulnud on kordi rohkem kui neid, kes on Kalevipoega lugenud, ja kellestki Salmest (teadlikult) kuulnuid on ikka päris vähe. -- Ahsoous 21. veebruar 2012, kell 10:45 (EET)
- Eks neid ilmselt otsitakse ka harvemini kui näiteks Galojani. --Oop 21. veebruar 2012, kell 08:42 (EET)
- Ma mõtlen just, et tegu on asjaga, mis on inimeste teadvuses, kuid millest ajakirjanduses pole põhjust rääkida. Näiteks algarvudest ju ka ajakirjanduses ei räägita; see ei tähenda, et nad poleks tuntud. Andres 21. veebruar 2012, kell 04:50 (EET)
Epp tahtis lisandustega Salmeterol, Salmonella ja Salmer fra Kjøkkenet siin irooniliselt mingit pointi meikida, aga...--Morel 24. veebruar 2012, kell 15:55 (EET)