Arutelu:Saalomoni tempel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Pigem peaks olema "Saalomoni tempel, aga ma ei tea, kas seegi on õige nimi. Andres 13. november 2005, kell 02.47 (UTC)

- et siis nagu väikse tähega sõna "tempel" ? vahet pole ütlen - kui kellegi meelt riivab võib ju vist tähe pisikeseks teha --makruss 13. november 2005, kell 07.05 (UTC)

Tegin ymber, piirdudes vaid Piibli materjalidega, jättes oletused ja spekulatsioonid välja. Andreselt tahaks taas paluda toimetamise märkuse lisamise puhul ka väikest selgitust: mida toimetada? --Lulu 19. november 2005, kell 09.37 (UTC)

Kas ma ei kirjutanud "redigeerida"? Ma ei jõua kõiki seiku välja kirjutada. Kui jõuan, siis toimetan. Sisuline asi on see, et pole mõtet loetleda: Piiblis ja Tooras.
Oletusi ja spekulatsioone ei tule minu meelest välja jätta, vaid toimetada neutraalseks. Andres 19. november 2005, kell 10.21 (UTC)

Väljajäetud osa:

Salomoni Tempel on ehitis mis on kesksel kohal juudi usundis kui ehitis mille rajas Kuningas Salomon. Ajalooliselt oli 2 templit - esimese Templi, mille ehitas Salomon, asukoht ja isegi täpne ehitamise aeg on jäänud siiani müsteeriumiks. Osad autorid väidavad, et kuna pole suudetud tuvastada Solomoni eksisteerimise fakti siis omastati Solomonile mõne teise tollal juba valmis olnud Egiptuse templi ehitus kuna teksti analüüs lubab oletada, et analoogne tempel siiski ehitati. Hilisemas ajaloos on aga varjamise ja tõlkevigade tõttu juba võimatu oletada millise templiga on tegu. Teine Solomoni Tempel ehk siis tempel mis ehitati pühakirjades olevate kirjelduste järgi asus Jeruusalemas Templimäel. See Tempel ehitati aega mis jäi Rooma riigi ajastusse ning lõplikult laastati ja suleti peale Jeesus Kristuse oletatavat elu perioodi. Hiljem lammutati Templi varemed sajandeid enne Ristikäike ning sellel kohal asus mamelukkide kuninga tallid. Peale Ristikäikude lõppemist ehitati sellele kohale aga mošee ning sellel põhjusel on seal arheoloogiline tegevus käesoleval ajal välistatud.

Andres 19. november 2005, kell 10.23 (UTC)

Möönan, et praegune sõnastus on nii segane ja ebakonkreetne, et minagi ei oska seda neutraalseks toimetada. Andres 19. november 2005, kell 11.05 (UTC)

Andres tegelikult tunnen ma sulle kaasa - ma loodan et sa oled piisavalt noor et pole saanud nõukogude liidu "neutraalset" haridust - samas on sinu käekirjas tunda tõeliselt hingelise nõukogude tsensori kätt .... mind lihtsalt huvitab selline asi kas Wiki peab statistikat mitu inimest nädalas siin niisama midagi otsimas käivad ?? pean silmas neid kes siin toimetamas ei käi vaid ainult lugemas ... ma ei ole nii naiivne et arvaksin et sa ei solvunud nüüd aga olgu - mulle hulleminigi öeldud ... aga vaadates seda stiili mis siin valitseb kus keegi ei julge ütelda seda mis erineb partei poliitikast siis ei usu ma et wikist asja saab praeguses kontekstis ... ma ei vaidlusta et minu kirjaviis ei tõuse siin tammsaare või mõne muu sulerüütli tasemele aga faktoloogilises osas annab tooni minu nii 20 aastane uurija kogemus ning kui kellegile ei meeldi fakt et Saalomoni tempel ei eksiteerinud kuna tema asukohta pole Iisreli riigi teadlaste poolt senini leitud ning loetakse paremaks "faktiks" seda, et piibel ju ütles et oli ju ta siis peab olema nii on tipa hale ... aga nohh pole hullu elame üle - loodan et wiki elab ja temast saab lõpuks "teadmiste koht" mitte informatsioonilise stagnatsiooni musternäidis makruss 19. november 2005, kell 12.26 (UTC)

Sa ei pannud vist hästi tähele, mis toimub. Lulu tõstis kogu Sinu jutu välja ning pani selle asemele Piiblil põhineva jutu. Loodan, et Sa ei leia, et praegune info peaks artiklist välja jääma. Sinu asjad ta viskas prügikasti, leides, et tegemist on pelgalt oletuste ja spekulatsioonidega. Mina leidsin, et viimased peaksid ikkagi sees olema, kuid neutraalseks toimetatud kujul. Neutraalsus tähendab, et ei propageerita mingit hinnangut ega usku. Tõstsin Sinu kirjutatu prügikastist välja, kuid jäin jänni, sest ei suuda sellest hästi aru saada, mistõttu ütlen, et jutt on segane. Samuti kipub jutt olema üldsõnaline. Tahaks rohkem konkreetsust. Kui Sa mind aitad, küllap siis tulen toimetamisega toime.
See võis olla minu viga, et ma aru ei saanud. Lugesin nüüd uuesti. Esitan mõned täpsustavad küsimused ja püüan Su jutu ümber jutustada, nii nagu ma sellest aru sain. Paranda siis mind, kui sain valesti aru.
Templi ehitamise aeg ei ole täpselt teada, kuid see paigutatakse tavaliselt umbes 10. sajandisse eKr. Kas Sa vaidlustad ka seda viimast hinnangut või pead lihtsalt silmas, et see on ebatäpne?
Templi asukoht ei ole täpselt teada. See on üldtunnustatud.
On seatud kahtluse alla, kas Saalomoni Tempel ehitati nii, nagu Piibel jutustab, sest puudub Piiblist ja juutide pärimusest sõltumatu tõendusmaterjal. Kes konkreetselt ja kus on seda kahtlust avaldanud?
Ometi on Piibli teksti põhjal leitud, et sarnane tempel pidi olemas olema. Kuidas on Piibli teksti põhjal selle üle otsustatud ja kes seda on teinud?
Argument selle kohta, et Saalomonile on omistatud mõne teise templi ehitamine, ei ole hästi arusaadav. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et Saalomoni tempel ehitati Jeruusalemma, siis mille alusel arvatakse, et see ehitati mujale? Kes seda arvab?
Hilisemas ajaloos on aga varjamise ja tõlkevigade tõttu juba võimatu oletada millise templiga on tegu.
Ei saa aru, mida see lause ütleb. Millist varjamist ja millise tõlke milliseid vigu silmas peetakse?
Teine tempel ehitati Templimäele. See on üldtunnustatud.
Kas Sa pead silmas, et Pühakirja kirjelduse järgi on ehitatud Teine tempel, kuid mitte Saalomoni tempel? Seda peaks täpsemalt selgitama ning näitama, miks nii arvatakse. Juutide versiooni järgi oli Teises templis puudu muist asju, mis Esimeses templis olid.
Edasi räägitakse mõningaid asju Teise templi kohta, mis minu meelest ei puuduta selle artikli teemat. Lõpuks mainitakse, et mošee takistab arheoloogilisi väljakaevamisi. See puutub asjasse. Andres 19. november 2005, kell 17.32 (UTC)

Üldiselt nii palju sõber Lulule, et piiblit algallikana kasutada on sama hea kui kirjutada Euroopa ajalugu põhinedes Grimmide ja Andersoni muinasjuttudel ...
asjast - laiem probleem on selles et Saalomini templist pole kirjutatud ainult seda objekti käsitlevat raamatut - minu käsitlus pärineb kümnetest erinevatest raamatutest kus on käsitletud seda probleemi - autoritest kiire käega märgiks ära ehk Hancock, Keith, ning väljannetest http://www.nationalgeographic.com/ ning üks suht spetsiifiline arheoloogia alane ajakiri mis lõpetas ilmumise kuskil 1980 paiku - ühel ajaloo professoril kellega USAs suhtlesin olid need olemas - nii palju allikatest - nüüd asjast. Juutidel/Iisraeliitidel on olnud ajalooliselt 2 templit mida kutsutakse Saalomoni templiks (plaanis on kolmanda ehitamine aga see selleks) 1 ehitati just see 10. saj eKr. ehk tuhat aastat enne kristust - eelpool toodud allikatest esitatud materjali alusel tehtud analüüs andis kokku võtteks sellise pildi - A ainuke allikas selle templi ehituse aja ja koha kohta on Piiblis - koht EI ole selles geograafilises punktis mida tuntakse Jeerusalemmas Templimäe nime all - ükski Piiblis antud vihje ei ole vaatamate vähemalt 3 ekspeditsioonile Iisreali riigi poolt tulemust andnud - kuid samas Piiblis toodud arhitektuuriline analüüs (see oli pikk jutt selles vanas ajakirjas) lubas oletada et juttu oli konkreetse ehitise ehitamisest millest kõige eelduste kohaselt võtsid mingil kujul tollased juudid ka osa. Kuna ehitise maht ning kasutatud materjalid olid sellised mis oleks pidanud säilima ka kauem kui ainult 100(nii umbes) aastat isegi peale purustamist siis autorid nii Hancock kui ka Keith käisid välja teooria et juudid rääkisid mõne Egiptuse, Akaadia või Babüloonia (tollased suur jõud kes oleks sellise ehitusega hakkama saanud) templi ehitusest kuna aga jutt on Piibli parimates traditsioonides segane siis oli raske ühesele otsusele jõuda mida kes ja kuhu ehitas. Peale selle oli veel kahtlust et jutus jutustatud ja kirjas kirjeldatud templi mahtuvus ei tahtnud hästi sinna Templimäele ära mahtuda - seega jäi ka see variant et tempel oli tegelikult tunduvalt pisi-tillum  ;-) B Teine tempel rajati tunduvalt väiksemas mahus ja tunduvalt paremate ajalooliselt kontrollitavate allikate alusel just sinna kus tänapäeval asub see Templimägi - see oli see tempel mille treppidel Jeesus oletavasti neid rahavahetajaid ahistas ning mis lõhuti Rooma riigi lõpuperioodil kui Rooma lõhkus viimasedki jäätmed juudi asundustest ja pagendas rõhuva enamuse neist mööda oma impeeriumit laiali. Kuna peale seda seal kandis püsivat judeo-kristlikku kultuuri ei tekkinud siis 500 aasta paiku ehitasid sinna saabunud ja elamist rajavad mamelukkid oma možee just viimase templi rusudele kasutades ära vundamenti ja ka osaliselt ehitus kive. 1000 aasta paiku hakanud ristisõjad ajasid mamelukid sealt paigast ära ja mošeesse tehti kuningas Baldwini hobusetallid kes sinna aga kohe varsti 1118 aasta piku vist kui õieti mäletan lubas sinna tempel/mošee/tallide varemetesse asutada oma pesa kuulsusrikkal Templirüütlite ordul. Peale seda kui ristisõdijad ja kristlased sealt lõplikult välja peksti siis mošee taastati ja asub seal tänapäevani. Kuna künkal asuva tegutseva mošee tõttu ei ole võimalik seal väljakaevamisi teostada siis on see viimane koht praktiliselt kust otsida esimese templi varemeid (sest ausalt ei saa ju välistada 100% et see siiski ehitati) C - lisaks veel, et praegust on Iisrealis suht tugev lobby et ehitada 3. Saalomoni tempel - 3x võid arvata kuhu see ehitada tahetakse - umbes selline supp on asja ümber praeguse seisuga ... loodan et see selgitab nati asja --makruss 19. november 2005, kell 21.35 (UTC)

Lihtsalt, kommenteerimise lõbust (st ei midagi tõsist): Need ameerika-inglise-saksa uurijad-skeptikud tahaksid jah meelsasti, et siukest asja nagu juutide suur tempel ja vägevad kuningad jmt, et neid asju poleks tegelikult tol ajal olemas olnudki, puhas väljamõeldis ja legendid ja muinasjutud, --- sest germaani hõimud samal ajal Euroopas närisid siis ju veel alles juurikaid... Et kuidas nii, et juutide ajalugu ja tsivilisatsioon on vanem ja uhkem kui germaanlaste oma!? ei või olla! järelikult: tuleb vaidlustada... Inimlikult ju arusaadav. --Lulu 21. november 2005, kell 11.04 (UTC)
vaatasin et see artikkel on pandud Piibli alla - siis vast jahh see vist on piisav või nii aga kuna wiki ikkagi vist ateistlik väljaanne siis ju võiks ka muid vaatenurki kajastada kui ainult piibli omi ?
Loomulikult tuleb kajastada ka muid vaatepunkte. Aga kui Piiblis ei oleks Saalomoni templist räägitud, siis ei oleks seda teemat ju üldse olemas. Isegi kui Saalomoni templit ei olnud olemas, siis tuleb ju ikkagi selgeks saada, mida ei ole olemas ja mille olemasolusse väga paljud inimesed usuvad. (Kui näiteks Aadamat polnud olemas, kas siis tuleks artiklis Aadam rääkida ainult sellest, et Aadamat polnud olemas, mitte sellest, mida Aadama kohta on kirjutatud ja usutud jne.) Arvan, et kindlasti tuleks alustada sellest, mida Piiblis räägitakse, selgelt öeldes, et see on see, millest Piiblis räägitakse. Praegugi ju on öeldud, et Piibli järgi oli asi nii. Edasi võib rääkida sellest, mida teised on asja kohta arvanud. Kui siin on Piiblist juttu, siis on loomulik ka kategooria "Piibel". Vastavalt vajadusele võib kategooriaid lisada.
Palun anna täpsed viited, niipalju kui oskad. Püüan varsti selle materjali artiklisse sisse kirjutada. Andres 20. november 2005, kell 08.21 (UTC)


Lulu jõudis juba minust ette. Aga kindlasti nõuab kogu teema palju detailsemat käsitlust. Andres 20. november 2005, kell 08.25 (UTC)

kui Lulu tahab siis Lulu saab ;-)

asi juba läheb - ilus pisike artiklike - kui see teema mul teinekord jälle ette tuleb mingi teise liini uurimise käigus ehk siis lisab veel midagi kuikeegi teine ette ei jõua .. praegusel kujul annab vähemalt inimesele esma mulje millega on tegu. kuidagi tahaks siin kuskil ära märkida et erinevates allikates esinev nimekuju Salomon-Solomon-Saalomon ja mõned variandid veel vist - kui kellegil idee ehk annab kuidagi sisse viia - et see nagu otsingu mootori jaoks rohkem - --- tegin ühe variandi just - loodan et sobib --makruss 20. november 2005, kell 17.28 (UTC)

Võtsin välja täienduse: (kasutatud ka nime kujusi Solomon ja Salomon), kuna antud artiklisse see ei kuulu eriti, aga artiklis Saalomon peaks muidugi erinevad nimekujud (neid on veelgi) kindlasti ära märkima. --Lulu 20. november 2005, kell 17.46 (UTC)

Eesti keeles on ainuõige "Saalomon". Vastavas artiklis onm asjakohane heebreakeelne nimekuju, teised nimekujud kuuluvad vikisõnaraamatusse, sest nad on võõrkeelsed. Andres 20. november 2005, kell 20.16 (UTC)