Arutelu:Raske nafta

Panin siia toimetamismärke, et Siim saaks artikli üle vaadata. Andres 9. detsember 2006, kell 12:48 (UTC)

Kergemate nafta fraktsioonide saamiseks kasutatakse The Husky Oil Lloydminster parendamisseadet.

Kas see on ainus selline seade? Kui mitte, siis tundub see rohkem reklaamina. Tehnoloogilist protsessi peaks minu meelest kirjeldama firmade nimesid ja kaubamärke mainimata. Siim 9. detsember 2006, kell 20:04 (UTC)

Kergemate nafta fraktsioonide saamiseks kasutatakse The Husky Oil Lloydminster parendamisseadet. Saadakse kõrge kvaliteediline ja madala väävlisisaldusega sünteetiline toornafta, millest eraldatakse nafta kõrvalproduktid nagu petrooleum, koks ja väävel. Tootmisvõimsus kuni 150 000 barrelit päevas.

Panin selle teksti praegu siia, sest minu meelest pole ta artiklis vajalik. Siim 9. detsember 2006, kell 20:47 (UTC)

Raske nafta varud jagunevad kaheks: kättesaadavad ja kättesaamatud varud.

Mida see tähendab? Mis mõttes kättesaamatud? Siim 9. detsember 2006, kell 21:19 (UTC)

Kui leida tehnoloogia kättesaadavatele varudele näiteks Põhja-Ameerikas ja võtta kasutusele pooled varud, siis see kataks pool Põhja-Ameerika nõudlust ja sellest jätkuks 75 aastaks. Kui leida tehnoloogia kättesaamatutele varudele, siis veel kauemaks. Majandusliku huvi ja sobiva tehnoloogia puudumise tõttu on raske nafta võimalikest leiukohtadest kasutusele võetud umbes 5%, olenevalt piirkonnast. Maakera kogu naftavarudest moodustab raske nafta 70%.

Kust allikast need arvud pärinevad? Näiteks Britannica väidab, et rasked naftad moodustavad maailma kogu allesjäänud naftast umbes kolmandiku. Siim 9. detsember 2006, kell 21:19 (UTC)

Ühtegi raske nafta kättesaamise tehnoloogiat ei ole veel kommertskasutuses.

Millise allika andmetel? Siim 9. detsember 2006, kell 21:23 (UTC)

Tulevikus kasutatavad tehnoloogiad

1. suurendada maaalla pumbatava vee mahtu jääkuubikute või muude lisanditega, takistamaks vee äravoolu nafta pumpamisel 2. võtta kasutusele söe kaevandamise tehnoloogiad, eriti arendada robotkaevandamise seadmeid 3. pumbata maa alla bakterite ja toitainerikast vesilahust, nii et bakterid lõhustavad süsivesinikud biogaasiks e metaaniks.

Seda tuleks toimetada ja arusaadavamaks teha, aga ilma allikateta ei oska ma seda teha ega ka hinnata selle info tõepärasust. Kui arvestada seda, et artikkel sisaldab palju kahtlase väärtusega väiteid, siis ma teda artikli teksti pigem ei jätaks. Siim 9. detsember 2006, kell 21:27 (UTC)