Arutelu:Pylaiella littoralis

Võtsin järgneva osa välja, kuna see käib pruunvetikate kohta üldiselt ja ei sobi liigi artiklisse. Samuti ei sobi kasutada vikipeedia enda artikleid allikatena. --Kk (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 22:47 (EEST)

== Päritolu == Pruunvetikate vanust on väga raske määratleda, kuna nende rakukestades ei ladestu lupja, mis tähendab vähest arvu fossiile. Kindlalt määratud fossiile on leitud paleogeeni setetest, mis viitab pruunvetikate vanuseks olevat 62-23 miljonit aastat. Teiste autorite kohaselt leidub pruunvetikaid juba triiase(251-199 miljonit aastat tagasi) või isegi paleosoikumi setteis, mis tähendaks, et pruunvetikad on 540-250 miljonit aastat vanad. Pruunvetikate hõimkond (Phaeophyta) on väga ürgse päritoluga, eraldiseisva evolutsiooniharuna jagunemine toimus kaua aega tagasi. Seda seletab asjaolu, et pruunvetikad erinevad teistest vetikatest nii ehituse, tsütoloogia kui ka füsioloogia poolest. Samade pigmentide ning varuainete põhjal eeldatakse, et pruunvetikad on suguluses koldvetiktaimede hõimkonnaga, kuid morfoloogia poolest on nende hõimkondade kaasaegsed esindajad väga erinevad. Eeldatakse, et neil on olnud ühised eellased, kui lahknemine on toimunud väga kaua aega tagasi.

viited

- - -

Aitäh artikli eest! (Tegemist on TÜ väljendusõpetuse kursuse raames tehtud tööga.) Artikli pikkus on veidi lühike, aga mida ja kui palju peab tegema, kirjutasin autorile meilile.

Järgnevalt esmased tähelepanekud:

• Kas (Linnaeus) võiks ka liigituda võõrkeele alla? Kjellman on ilmselt nimi, kuid Linnaeus on vist ladina keel ja seega peaks olema kaldkirjas
• Kaldkirja kasutada ka teiste nimetuste puhul, kui need ei ole eesti keeles, nt: kõikjal P. littoralis, P. Littoralis’el (siin vist ei peaks l olema suur), P. littoralis-Ectocarpus confervoides, Pilayella
• Tegu on ka Läänemeres laialt levinud ning lihtsa ehitusega vetikaga. -- ka ja ning -- Tegu on Läänemeres laialt levinud küllalt lihtsa ehitusega vetikaga.
• assotsiatsiooni ka teise pruunvetika Ectocarpus confervoides’iga. -- kooslusi?, koma sünonüümide vahele -- ka teise pruunvetika, Ectocarpus confervoides’iga.
• 0,1 – 2,1 meetri -- tühikud ära -- 0,1–2,1 meetri
• P. littoralis kasvab üherealiste hargnenud niitide põimikuna, mis omakorda moodustavad paari sentimeetri suurusi põimikud ning suuremaid, kuni mitmekümne sentimeetriseid, sassis puntraid. -- üks koma vähemaks -- kuni mitmekümne sentimeetriseid sassis puntraid.
• Vegetiivses -- vegetatiivne?
• mis muudetakse laminariiniks(vetikatärklis) või manniid (alkohol). -- tühik, lause tervikuks -- mis muudetakse laminariiniks (vetikatärklis) või manniidiks (alkohol).
• on seesmine- tselluloosikiht ning välimine- pektiinkiht. -- mõttekriipsud, erimärkidest; ja tühikud -- on seesmine – tselluloosikiht ning välimine – pektiinkiht.
• Linkida natuke rohkem, nt ka alguleesi ja algiinhapet (heteropolüsahhariidi)
• Algiinhape(heteropolüsahhariid) on ainulaadne selle poolest, et seda leidub vaid pruunvetikates ning mitte üheski muus taimerühmas -- tühik enne koolonit, mitte üheski teises
• ainult sellele rühmale iseloomulik aine – fukosaan(parkainetaoline aine.) -- ainult sellele rühmale iseloomulik aine – fukosaan (parkainetaoline aine).
• Pruunvetikatel on olemas ka võime mereveest enda tallusesse mikroelementide koguda. -- on võime
• vegetatiivse paljunemise korral toimub see talluse jagunemis abil -- vegetatiivsel paljunemisel toimub see talluse jagunemisel
• Mõnel liigil esinevad gametosporofüüdid, mis tähendab, et sugurakud võivad omada nii gameetide kui spooridena. -- omada kellena? ei saa olla, omamine üldse on kehvakene sõna parem -- sugurakud võivad olla nii gameedid kui ka spoorid. VÕI kui tõesti on omamisega tegu, siis: sugurakkudel võib olla nii gameete kui spoore.
• 5 nädala jooksul kadus vaid 20 % algsest massist. -- kuna siis? ikka "kaob" kui me hüpoteetiliselt räägime
• 0,2-21 m -- 0,2–21 meetrit -- mõttekriips
• assotsiatsiooni ... äkki saaks ikka mingit muud sõna kasutada? kogukonna, asurkonna jms
• kuid on väga tugevalt põhja kinnitunud -- teeks sellest uue lause -- Kuid samas on need väga tugevalt põhja kinnitunud.
• 2-3 m sügavuseni -- 2–3 meetri sügavuseni
• karevetikas Cladophora glomerata´t.

Jõudu! algvere (arutelu) 10. oktoober 2013, kell 23:13 (EEST)

Linnaeus ei käi kursiivis, sest see on nimi. Andres (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 00:43 (EEST)

Selge -- aitäh! algvere (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 01:07 (EEST)

Korras! Töö on arvestatud!

Head arutelu edasiseks teistele Viki kasutajatele! :)

algvere (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 12:24 (EEST)