Arutelu:Poolestusaeg
Poolestusaeg pole ainult radioaktiivset lagunemist iseloomustav suurus, vaid kasutatakse ka muude (nt keemiliste) lagunemisreaktsioonide puhul.KS 19:05, 21 Dec 2004 (UTC)
- Poolestusaeg on aine radioaktiivsust iseloomustav suurus.
- Mis see tähendab? Kas seda, et mida suurem poolestusaeg, seda radioaktiivsem?
- (pooled aatomid on lagunenud).
- Mina teadsin, et poolestusaeg on seotud aatomituumade mitte aatomite lagunemisega.
- Näiteks uraani aatomid on lebanud maapinnas meie planeedi moodustumisest alates.
- Millisest Uraani isotoobist jutt käib? Kas massiarv on 235 või 238? Mis asi on maapind ja kui sügavale see ulatab? Kas sellest allpool uraani ei ole? Siim 19:07, 21 Dec 2004 (UTC)
Keemilisest ja füüsikalisest poolestusajast võiks ju eraldi artiklid olla, sest tegemist on täiesti erinevate asjadega. Siim 16:10, 22 Dec 2004 (UTC)
- Võiks vähemalt olla eraldi alajaotused. Andres 16:30, 22 Dec 2004 (UTC)
Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See vastab olukorrale, kus aatomid eksisteerivad nii-öelda omapead, olemata kontaktis teiste aatomitega. Kui koondunud aine kogus on väike, siis vastab see hästi tegelikkusele.
Minu meelest ei ole see hästi arusaadav. Jutt on ju kahest eri asjast: aine hajutatusest ja koondunud aine väikesest kogusest? Sellepärast ma püüdsin asja ennist teisiti sõnastada. Võib-olla ma sain asjast valesti aru, aga seda enam oleks tarvis arusaadavamat sõnastust. Andres 16:37, 22 Dec 2004 (UTC)
Kriitilist massi ületava ainekoguse puhul ei saa rääkida siiski isotoobi poolestusaja muutumisest. Poolestusaeg jääb ikka alati konstantseks, ainult et tuumareaktsiooni (neutronite neeldumise) tagajärjel muutub üks isotoop teiseks. Mina jätaks selle lõigu üldse välja, samuti jutu poolestusaja muutlikkusest keemilisel lagunemisel (sest see käib kõigi reaktsioonide kiiruste kohta ja pole ainuomane lagunemisele). Samas võiks mainida elementaarosakeste poolestusaega. KS 16:56, 22 Dec 2004 (UTC)
Kõige pikema poolestusajaga on toorium-232 (14,1 miljardit aastat
Kust see info on võetud? Toorium 232-st pikema poolestusajaga on näiteks rubiidium 87 (48,8 miljardit) ja samaarium 147 (106 miljardit aastat). Siim 20:38, 28 Dec 2004 (UTC)
- Õige märkus, see on minu viga. Tahan siiski ka kõige pikema poolestusajaga isotoobi üles leida. Aidake!
Vaatasin mitmest eestikeelsest tarkraamatust ja vikipeediast mitme keele alt, aga kusagil polnud kirjas, et sõna 'poolestusaeg' kasutataks keemiliste reaktsioonide juures. (Poola keeles oli küll, et bioloogias.) Kui 20. jaanuariks pole keegi mõnda teatmeteost leidnud, kus see kirjas, siis võtan keemilised reaktsioonid maha.Taivo 17:20, 10 Jan 2005 (UTC)
- Leidsin sulle raamatu, kus keemilisest poolestusajast juttu. "ATKINS' Physical Chemistry" 7th ed. Oxford University Press, lk. 872 on selline lause: "Half-life, the time taken for the concentration of a reactant to fall to half its initial value". Ka Eesti keemikud kasutavad sõna "poolestusaeg" samas tähenduses. Siim 18:36, 10 Jan
2005 (UTC)
- Hispaania viki: poolestusaja all mõeldakse aega, mis on vajalik selleks, et millegi hulk väheneks pooleni tema praegusest väärtusest. Ta vastab eksponentsiaalfunktsiooni negatiivsele astmenäitajale, mis esineb paljude füüsikalis-keemiliste protsesside, näiteks radioaktiivse lagunemise, ravimite uriiniga väljumise ja teiste esimest järku reaktsiooni protsesside puhul.
- Lisan siia, et poolestusaeg, nagu ka esimest järku reaktsioon, on keemilise kineetika mõisted.
- Saksa viki: paljusid nähtusi saab kirjeldada poolestusaja abil, kui on täheldatav protsentuaalselt konstantne kahanemine (eksponentsiaalne kahanemine).
- Lisan juurde, et kahanema ei pea tingimata millegi hulk, vaid see võib olla mis tahes suurus. Andres 18:44, 10 Jan 2005 (UTC)
- Eesti keeles keemilise kineetika kohta mingeid tarkraamatuid praktiliselt polegi, esimene üldine raamat, mis kätte juhtus ja mis poolestusajast keemias räägib oli mul praegu "Keemia ülesannete kogu" (R.Ott, A.Piksarv,E.Talts Tln Valgus 1969) lk 297-298. Vikidest vaata siit, seal on juttu veel mitmestki asjast, kus poolestusaega rakendada saab.KS 18:51, 10 Jan 2005 (UTC)