Arutelu:Poliitik

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Pakuksin välja: Poliitik on elukutseline ühiskonna juhtija või aktiivne juhi koha taotleja suhteliselt rahumeelsete võtetega.

  Kuningas on poliitik juba sündides. Riigitegalane on edukas poliitik. Vilets poliitik ei saa riigitegelaseks. Arvan, et pole vahet kus riigis poliitik tegeleb aga totalitaarses riigis  valed poliitikud tapetakse ja siis on neid vähe.
Kuningas on elukutseline riigi (ühiskonna) juhtija. Kas kuningas on poliitik? Valju 7. aprill 2007, kell 10:03 (UTC)
Kuidas kuskil. Kuningas võib kindlasti olla poliitik. Andres 7. aprill 2007, kell 10:11 (UTC)

Poliitilissse rühmitussse kuulumine pole minu meelest olemuslik. Tuleb vahet teha, kas me räägime poliitikutest tänapäeva demokraatlikes riikides või poliitikutest üldse.

Peaks ka vaatama, mille poolest poliitiku mõiste erineb riigimehe ja riigitegelase mõistest. Andres 7. aprill 2007, kell 10:14 (UTC)

Võib ju teha eraldi alalõigud, kes on poliitik demokraatlikus riigis, kes diktatuuririigis, kes monarhias. Aga ametnik võiks ikka eraldi peatükk olla.--Kinks 8. aprill 2007, kell 14:43 (UTC)
Kriku tee artikkel kes see sõltumatu poliitik on ja kuidas sa teda poliitikast kirjutavast ajakirjanikust või politoloogist eristad. Poliitik ei ole kunagi sõltumatu, ajakirjanikud ja politoloogid on sõltumatud.--Kinks 10. oktoober 2007, kell 10:50 (UTC)
Kui Sa ise seda ei usu, miks Sa selle siis siia sisse kirjutad? Andres 10. oktoober 2007, kell 18:48 (UTC)
Sõltumatu poliitik tähendab poliitikut, kes ei kuulu ühtegi poliitilisse erakonda või liikumisse ja on seega neist sõltumatu. Näiteks Strandberg kandideeris Europarlamenti sõltumatuna. Igal Riigikogu valimisel on osalenud ka sõltumatuid kandidaate. Jah, selle mõiste jaoks võiks olla eraldi artikkel või vähemalt alajaotus. Poliitiline tegevus (näiteks kandideerimine) on iga kodaniku põhiseaduslik õigus ja ei eelda osalemist poliitilises erakonnas või liikumises.
Ma panen sõltumatu poliitiku praegu siia tagasi. Kas Kinks eitab, et poliitikaga saab aktiivselt tegeleda ja seega poliitik olla saab olla ka väljaspool poliititilisi erakondi ja liikumisi? Poliitik ja erakonna liige ei ole kattuvad mõisted.
Andres, ega sa minu käest midagi küsinud? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:31 (UTC)
Ei, ma küsisin Kinksi käest. Sina võiksid tõepoolest selle mõiste kohta artikli teha, aga hea oleks, kui koos viidetega. Andres 11. oktoober 2007, kell 04:11 (UTC)
Ausalt öelda pole see termin ka nii väga oluline... Ma jätaks sinu otsustada, kas see ära võtta või alles jätta. Jutu iva on ikka selles, et erakonda kuulumine ei ole poliitikuks olemise eeldus. Nii Strandberg kui kõik EV presidendid oma ametiajal on sobivad näited. Toomas-Hendrik Ilves ei kuulu hetkel ühtegi erakonda, kuid vaevalt vaidleb keegi vastu sellele, et ta on poliitik. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:55 (UTC)
Ma olen Sinuga nõus, et poliitik ei pea kuuluma erakonda. Küsimus on selles, kuidas sõltumatut poliitikut defineerida. Selle väljendi tähendus võib olla ka kitsam või laiem, ja tundub, et tegu pole terminiga. Sellepärast oleks minu meelest parem seda väljendit mitte kasutada või vähemalt mitte selle kohta artiklit teha, kui ei selgu, et seda on näiteks politoloogia terminina kasutatud. Rohkem kasutatakse väljendit "sõltumatu kandidaat", millel on kindel tähendus. Ja kui see kandidaat valitakse, siis võib temast saada sõltumatu poliitik. Vastav artikkel on olemas inglise vikis (en:Independent (politician)) ja teistes vikides. Võib ju vast ka kirjeldada selles artiklis erinevaid tähendusi. Kui näiteks mõni erakonda mittekuuluv poliitik kandideerib mingi erakonna nimekirjas ja seejärel kuulub selle erakonna fraktsioon, kas ta on siis sõltunatu poliitik? Või kas Arnold Rüütel viimati presidendina oli sõltumatu poliitik? Aga sellised arutlused läheksid kardetavasti libedale jääle, seetõttu oleksidki allikad tähtsad. Andres 11. oktoober 2007, kell 08:17 (UTC)
Vaevalt, et meie arutlus ingliskeelse versiooniga võrreldes eriti originaalseks kujuneks. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 09:23 (UTC)
Ma ei saa caru, mida Sa öelda tahad. Andres 11. oktoober 2007, kell 10:11 (UTC)
Seda, et sõltumatu poliitiku puhul on ilmselt otstarbekas lihtsalt ingliskeelne artikkel ära tõlkida. Samas ei ole ka selles allikaviiteid termini sisu kohta. Mulle tundub, et me läheneme ses osas entsüklopeedia ja seletava sõnaraamatu vahelisele piirile. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 13:28 (UTC)
Kui Sa viitsid, siis tõlgi, aga kindlasti tuleb artiklit eesti oludele kohandada, sest sõna independent käib ühtviisi nii sõltumatu poliitiku kui ka sõltumatu kandidaadi kohta. Andres 11. oktoober 2007, kell 13:35 (UTC)
Täpselt sama käib ka sõna "sõltumatu" kohta, nagu ka sinu eelmisest märkusest näha võib :) --Kriku 12. oktoober 2007, kell 07:31 (UTC)
Me võime ju aluseks võtta ühe tähenduse, aga soovitatav oleks uurida, kas eestikeelses kirjanduses on neist mõistetest juttu.
Me võime keskenduda ühele mõistele. Erinevate tähenduste väljatoomine on tõesti rohkem seletava sõnaraamatu asi. Mõistete sisu avamine on siiski ka entsüklopeedia ülesanne. Andres 11. oktoober 2007, kell 13:35 (UTC)
Nojah, küsimus on selles, milliste mõistete siu on mõtet avada entsüklopeedias ja millised jätta seletavale sõnaraamatule. Poliitiku puhul minu jaoks õigustab entsüklopeediaartiklit ainult fakt, et see on meil ühtlasi ka inimeste kategooria. Tegelikult ma arvan, et "sõltumatu" peaks üldse käesolevasse artiklisse panema alajaotusena, mitte eraldi artiklina. Ma võin seda teha. --Kriku 12. oktoober 2007, kell 07:31 (UTC)
Kui on tegu lihtsalt leksikaalse eripäraga väljendiga, siis pole seda entsüklopeediasse tarvis. Ja üldse, entsüklopeedias peaks olema ainult nimisõnad. Vikipeedia räägib üldiselt asjadest ja mõistest, mitte sõnadest. Kui jutt oleks ainult sõna tähendusest, siis entsüklopeedias ei peaks märksõna olema. Poliitiku kohta peaks minu meelest kindlasti olema artikkel, samuti sõltumatu poliitiku kohta, sest see on omaette mõiste ja selle fraasi tähendus ei taandu seda moodustavate sõnade tähendusele. Andres 13. oktoober 2007, kell 15:17 (UTC)

"Poliitik tavaliselt omab oma maailmavaadet" Kas sõna "oma" on selles lauses ilmtingimata vajalik? Velirand (arutelu) 11. juuli 2015, kell 16:37 (EEST)[vasta]

Ei ole. Ja kahtlen kogu lause vajalikkuses. Andres (arutelu) 12. juuli 2015, kell 11:08 (EEST)[vasta]