Arutelu:Perpignan
Toomas ju küsis, ja öeldi, et ülakoma pole tarvis. Andres 4. oktoober 2009, kell 15:29 (UTC)
- Aga see pole ka keelatud. Kui kirjutaja, arvab, et võidakse valesti lugeda, siis võib panna. Ma arvan, et ülakoma on vajalik, sest prantsuse nimesid eestlased üldiselt ei oska õigesti hääldada. See ei ole viga ja seda ei pea parandama. Kui sa oma tekstis tahad ilma ülakomata kirjutada, siis lase käia, mina paranadama ei tule. --Metsavend 4. oktoober 2009, kell 16:34 (UTC)
- Pole ju "minu teksti" ja "sinu teksti". Peaksime ikka igal pool ühtemoodi tegema. Me ju toimetame üksteise tekste, ja pole tähtsust, kes alustas.
- Ega siis ülakoma ei õpeta hääldama. Hääldus tuleb vastavasse kohta kirjutada. Andres 4. oktoober 2009, kell 16:40 (UTC)
- Ülakoma annab vihje, kuidas hääldada. Hääldust ei saa ju kirjutada iga tekstis esineva võõrkeelse sõna taha. --Metsavend 4. oktoober 2009, kell 16:44 (UTC)
- Hääldus tuleb kirjutada vastavasse artiklisse. Samuti tuleb kirjutada prantsuse nimede hääldamise reeglid spetsiaalsesse artiklisse või alajaotusse. Nii palju kui mina aru saan, ei ole EKI seostanud ülakoma kasutamist hääldusele vihjamisega, vaid ainult käänamise hõlbustamise ja algkuju selguse vajadusega. Algkuju annavad meil siselingid. Andres 4. oktoober 2009, kell 18:16 (UTC)
- Mulle meeldiks, kui siin ülakoma oleks. Taivo 5. oktoober 2009, kell 12:47 (UTC)
- Hääldus tuleb kirjutada vastavasse artiklisse. Samuti tuleb kirjutada prantsuse nimede hääldamise reeglid spetsiaalsesse artiklisse või alajaotusse. Nii palju kui mina aru saan, ei ole EKI seostanud ülakoma kasutamist hääldusele vihjamisega, vaid ainult käänamise hõlbustamise ja algkuju selguse vajadusega. Algkuju annavad meil siselingid. Andres 4. oktoober 2009, kell 18:16 (UTC)
- Ülakoma annab vihje, kuidas hääldada. Hääldust ei saa ju kirjutada iga tekstis esineva võõrkeelse sõna taha. --Metsavend 4. oktoober 2009, kell 16:44 (UTC)
- Meil ei tule ju juhinduda sellest, mis meeldib, vaid mida keelekorraldajad soovitavad.
- Artikli pealkiri peaks võib-olla olema Pyrénées-Orientales. Igal juhul aga ei saa meil tekkida küsimust nime algkujus, sest vastavas artikklis, millele siit lingitakse, tuuakse see ära.
- Mis puutub hääldusesse, siis on inimesi, kes hääldust niikuinii taipavad, ja inimesi, kes ei taipa seda ka ülakoma järgi. Ma arvan, et ülejäänuid kuigi palju ei ole. Andres 5. oktoober 2009, kell 15:37 (UTC)
- Võib-olla, aga mina kuulun ülejäänute hulka. Taivo 5. oktoober 2009, kell 21:32 (UTC)
- Kas Sa tahad öelda, et kui tekstis on ülakoma, siis Sa oskad nime hääldada, kui aga ülakoma pole, siis ei oska? Aga ülakoma ei ütle ju midagi nime alguse häälduse kohta. Andres 6. oktoober 2009, kell 09:33 (UTC)
- No minu meelest ei aita see ülakoma tingimata ka nime lõppu hääldada, kui inimene seda juba niigi ei tea. Pigem võib siis hoopis segadusse ajada, et miks ta seal on. --Epp 6. oktoober 2009, kell 09:40 (UTC)
- Jah, seda ma just tahan öelda, et ülakomaga ma oskan seda nime hääldada, aga ilma selleta ei ole kindel, kuidas hääldada, kuidagi iseenenest kipub viimane täht häälduma. Taivo 6. oktoober 2009, kell 10:04 (UTC)
- Lähtudes ülalöeldust ei ole see piisav põhjus ülakoma kasutamiseks. Andres 7. oktoober 2009, kell 06:30 (UTC)
- Mulle tundub, et see on piisav põhjus ülakoma kasutamiseks. --Metsavend 7. oktoober 2009, kell 13:13 (UTC)
- No vaata, keelekorraldajad ei maini ülakoma kasutamise põhjuste hulgas vihjet hääldusele, ja vihje hääldusele ei mahu ka ühegi mainitud põhjuse alla. Järelikult see pole piisav põhjus.
- Aga võib ju esitada uue päringu ja küsida, kas see on piisav põhjus. Samuti võib küsida, miks ÕS-is on ülakoma kasutatud, kuigi seda tarvis ei ole. Andres 7. oktoober 2009, kell 18:53 (UTC)
- Mina saan sellest aru nii, et soovitatav on ülakoma panna, aga seda ei loeta veaks kui teda pole. Aga selguse huvides arvan, et Vikipeedias on see vaja panna.-- Ahsoous 16. november 2011, kell 17:33 (EET)
- Minu meelest ütlevad keelekorraldajad lihtsalt, et sellistel juhtudel ülakoma panema ei pea, aga kes tahab, võib panna. Pole ühtset arusaama, millal see on selguse huvides. Hea oleks, kui meil oleks mingi oma reegel, aga selle saab kehtestada nähtavasti ainult hääletuse teel. Andres 16. november 2011, kell 21:34 (EET)
- Mina saan sellest aru nii, et soovitatav on ülakoma panna, aga seda ei loeta veaks kui teda pole. Aga selguse huvides arvan, et Vikipeedias on see vaja panna.-- Ahsoous 16. november 2011, kell 17:33 (EET)
- Mulle tundub, et see on piisav põhjus ülakoma kasutamiseks. --Metsavend 7. oktoober 2009, kell 13:13 (UTC)
- Lähtudes ülalöeldust ei ole see piisav põhjus ülakoma kasutamiseks. Andres 7. oktoober 2009, kell 06:30 (UTC)
- Jah, seda ma just tahan öelda, et ülakomaga ma oskan seda nime hääldada, aga ilma selleta ei ole kindel, kuidas hääldada, kuidagi iseenenest kipub viimane täht häälduma. Taivo 6. oktoober 2009, kell 10:04 (UTC)
- No minu meelest ei aita see ülakoma tingimata ka nime lõppu hääldada, kui inimene seda juba niigi ei tea. Pigem võib siis hoopis segadusse ajada, et miks ta seal on. --Epp 6. oktoober 2009, kell 09:40 (UTC)
- Kas Sa tahad öelda, et kui tekstis on ülakoma, siis Sa oskad nime hääldada, kui aga ülakoma pole, siis ei oska? Aga ülakoma ei ütle ju midagi nime alguse häälduse kohta. Andres 6. oktoober 2009, kell 09:33 (UTC)
- Võib-olla, aga mina kuulun ülejäänute hulka. Taivo 5. oktoober 2009, kell 21:32 (UTC)
- Loen Eesti keele käsiraamatut:
- Ülakoma kasutatakse võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige...
- Ja minu meelest entsüklopeediaartikkel on selline koht, kus on vaja nimetavat käänet näidata. -- Ahsoous 17. november 2011, kell 00:10 (EET)
- Selles suhtes olen Sinuga eri meelt. Üheski senises entsüklopeedias seda spetsiaalselt ei tehta, ja Vikipeedias on see veel vähem vajalik, sest nimetav kääne on näidatud lingiga. Andres 17. november 2011, kell 06:51 (EET)
The registered burghers of Perpignan were considered noble, an Aragonese privilege confirmed after French annexion. [1] --Improvisaator 5. oktoober 2009, kell 12:51 (UTC)