Arutelu:Paaritu arv

Kui seda paaritu arvu omadust lugeda, siis tekib mul jällegi kange tahtmine seda artiklit paarisarvu artikliga ühendada. Aga mis ma tuuleveskitega ikka võitlen. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 00:58 (UTC)

Kõik on hästi ja arusaadav. Hetkel ei ole sa veel viki eripäraga harjunud. Tuttav tunne. --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 01:02 (UTC)

Olen vikit juba üsna pikalt kasutanud. Asi pole viki eripäras vaid selles, mis selle mõiste taga seisab ja kuidas seda käsitleda tuleks, et siinne vikipedia paljalt definitsioonide loeteluks ei muutuks. Aga las ta olla. See artikkel pole kuigi tähtis. Kui vikistid soovivad lugejale näidata eraldi artikleid paaris ja paaritu arvu kohta, siis ei tohi seda neile keelata. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 01:11 (UTC)

Teistes vikipeediates on mõlemad artiklid koos. Geonarva 13. veebruar 2009, kell 05:19 (UTC)

Nad on eraldi näiteks soome viki artiklis. Aga näiteks inglise vikis on nad koos koguni paarsuse all, mis teeb minu meelest asja veel segasemaks.

Aga võtame näiteks selle: täisarvude ringis moodustavad paarisarvud ideaali, aga paaritud arvud ei moodusta. See juba näitab nende omaduste olulist erinevust. Kas me peaksime paaritute arvude kohta kirjutama, et nad ei moodusta ideaali? Minu arvates ei ole artiklis paaritute arvude kohta tarvis seda üldse mainida. Andres 13. veebruar 2009, kell 07:54 (UTC)

Mis puutub definitsioonide loetelusse, siis niipea kui definitsioonist edasi minna, selgubki eraldi artiklite otstarbekus. Andres 13. veebruar 2009, kell 07:55 (UTC)

Õigeid intervikilinke lisasin nii palju, kui leidsin. Neid on raske korda teha, sest seda peaks tegema kõigis vikides. Kõige põhjalikum käsitlus on jaapani vikis. Andres 13. veebruar 2009, kell 08:22 (UTC)

Paaris ja paaritute arvude algebraks on korpus Z/2Z, näiteks. Rõhumine sellele, et üks on ideaal ja teine mitte, on kergelt öeldes eluvõõras. Paljudes vikides on see artikkel koos eriti siis, kui vähekenegi süveneda on raatsitud. Inglise viki on hea näide. Ma ei poolda sellist pealiskaudset lähenemist. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:15 (UTC)

Mul ei ole midagi vähem pealiskaudse lähenemise vastu ega ka selle artikli "Paaris- ja paaritud arvud" vastu. Aga argumendiks ei piisa sellest, kui Sa lihtsalt kasutad sõnu "pealiskaudne" ja "eluvõõras". Tuleb selgitada või demonstreerida.

Kordan, et minu argumendid ei ole mitte artikli "Paaris- ja paaritud arvud" vastu, vaid eraldi artiklite ärajätmise vastu.

Inglise viki artikli teema on paarsus. On tõesti mõned asjad, millest võib rääkida pigem paarsuse all. Mõtlen küsimust, kas 1 või lõpmatus on paaris- või paaritu arv.

Mis puutub korpusesse Z/2Z, siis see on, jah, seotud paaritute ja paarisarvude vaheliste tehetega. Andres 13. veebruar 2009, kell 18:34 (UTC)

Ma ju selgitasin, miks see eluvõõras ja pealiskadune on. (Lõpmatus (kui see arvuks lugeda) on definitsiooni järgi nii paaris kui paaritu.) --Hardi 13. veebruar 2009, kell 19:16 (UTC)

Jah, Sa selgitasid, aga minu jaoks mitte piisavalt:-) Andres 13. veebruar 2009, kell 19:41 (UTC)

Vabandust, Andres, vaata ette -- mitte kõigil inimestel ei ole aega ega kannatust sinu kohati üsnagi omapäraste seisukohtadega jageleda. Kui sa nüüd jälle ühe asjatundliku inimese eemale peletad, tekib küsimus, kas see on mingi teadvustatud või teadvustamata taotlus? Vabandan, kui ma praeguste diskussioonide suunda ja tooni valesti olen mõistnud. Matemaatika alal oletatavasti mitte väga asjatundlik Tiuks ei peaks ka õli tulle valama. (Ma olen teadlik, et Andres on matemaatika alal õige haritud.) --Ker 13. veebruar 2009, kell 20:47 (UTC)

Millise asjatundliku inimese Andres eemale on peletanud? Mina ikka vahest imestan tema pika meele ja kannatlikkuse üle. Minul oleks paljudel juhtudel ammu juba närv mustaks läinud. Siim 13. veebruar 2009, kell 20:54 (UTC)

Vaata, Andres, kogu minu energia kulub praegu sinuga, kes sa iga (vahest ka ebaolulist) pisidetaili stampreeglitega käitleda üritada, vaidlemise peale. Ma ei jõua kõike kõike uuesti ja uuesti üle selgitada ja läbi nämmutada, sooviksin keskenduda artiklite loomisele. Saan aru, et sa soovid mu artikleid paremaks muuta, kuid kui sul mõni ettepanek või mure on, siis väljenda end palun võimalikult konkreetselt ja paku omapoolne lahendus. Nagu öeldud, taandub eristus paaris- ja paaritud arvud algebrale Z/2Z (seda mingis mõttes ka argiarusaama järgi), kus neid ühtselt käsitletakse. Seda tuleks ka teha. On argumente ka vastupidise käsiltuse kasuks, mistõttu ma antud teemasse rohkem ei sekkuks.

Paaris- ja paaritute arvude eraldi artiklite kõrvale koondartikli tekitamine on jabur (mõtle kui kõiki koondartikleid vajavaid mõisteid nii käsitletaks). Kui koondartikli järgi tõepoolest vajadus on, siis tuleks see kohe luua. (Samas jätab selline üldsõnanline jutt mulje, et sul on antud teemast võrdlemisi ükskõik. Seisad pigem mingisuguse üldistatud/lihtsustatud põhimõtte eest.)--Hardi 13. veebruar 2009, kell 21:00 (UTC)

Ei, mul ei ole ükskõik. Praegusel kujul ei ole koondartiklit tõesti tarvis. Kui aga sinna tuleb midagi niisugust, mida eraldi artiklites kirjutada ei saa, siis ma ei leia, et see oleks jabur.

Kui mul on valmis lahendus olemas, siis ma teen selle ka kohe teoks. Tavaliselt nõuavad asjad rohkem nuputamist, kui see käigupealt võimalik on.

Mis puutub argiarusaamasse, siis minu arvates enamik inimesi ei tunne neid seoseid, mis tulevad tehetest jäägiklassidega. Neist asjust võiks tõesti eraldi artikli teha, kuid minu argumendid ei olnud suunatud mitte selle vastu, vaid paaritust ja paarisarvust eraldi artiklite tegemisest loobumise vastu. Samuti tõin ma välja, et artikkel "Paaris- ja paaritud arvud" sellisel kujul, nagu ta oli, ei õigustanud koondartikli tegemist. Andres 13. veebruar 2009, kell 21:44 (UTC)

Paaris ja paaritu arv on selline asi, mida igaüks teab. Neid ei ole mõtet koondartiklis kirjutada. Tark on see, kes räägib keerulistest asjadest lihtsalt, mitte keeruliselt. Lihtsalt kirjutamine ongi eesmärk. Kõike ühte patta panna pole mõtet. Üldartikleid saab teha teemadest, mitte mõistetest. Jagelemine kuulub millegipärast viki juurde, et kõik lahtised otsad saaks kinni siduda. Minu kaastöö algas helist, mida nägin alguses ühe artiklina. Lõpuks sain asjale pihta ja nüüd on kõik omal kohal ja eraldi artiklites. --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 21:09 (UTC)

Ma ei jõua kõike kõike uuesti ja uuesti üle selgitada ja läbi nämmutada, sooviksin keskenduda artiklite loomisele.

Ma saan aru, et sinu jaoks on kvantiteet kvaliteedist olulisem. Arutleda pole aega, tahaks muudkui ühe artikli teise järel tulistada. See on mõistetav. See on peaaegu kõigil alguses nii. Vaatad, et siin pole ju mitte midagi veel ja nii palju on teha, et kõik tuleb kiirelt valmis rabistada. Tegelikkus on selline, et sa ei jõua iial kogu matemaatikat lahti kirjutada. Isegi kui oskaksid. Ma olen siin vaheaegadega juba mitu aastat geoloogiat üritanud lahti kirjutada, aga see on nagu seitsme peaga lohega võitlemine. Iga uue artikliga tuleb punaseid linke juurde. Aga see polegi oluline. Tähtis on protsess, mille käigus saad ka ise pidevalt natuke targemaks. Kiiret pole kuskile. Vikipeedia vajab väga ka häid artikleid. Proovi võtta mõni oluline teema ja see korralikult lahti kirjutada. See on üsna pingutav, aga tegelikult kõige arendavam. Siim 13. veebruar 2009, kell 21:23 (UTC)

Kvaliteet ja kvantiteet peaks tasakaalus olema: Suurest hulgast halva kvaliteediga artiklitest on pigem kahju kui kasu, kuid väga head aga vähesed artiklid ei suuda teemast paratamatult korralikkue ülevaadet. Kahtlen sügavalt, et kui iga artikliga ka filosoofiline debatt kaasneb, siis ei jõua ma ka mitme aastaga kuhugi. Mu eesmärk olekski esialgu luua artikliteseeria maatriksitest, kui see valmis, siis vaatab edasi... Samuti usun, et mu artiklid täienevad järk-järgult st kavatsen ka juba olemasolevaid artikleid muuta/täiendada nii, et need uutega paremini ühilduks. Antud artikliga sel muidugi miskit seost pole. --Hardi 14. veebruar 2009, kell 00:19 (UTC)

Mul on endal ka tunne, et ma võin siit eemale peletada inimese, kellest võib kindlasti saada väga hea kirjutaja. Ja et ma pean haaret lõdvemaks laskma. Koondartiklite asjus oli meil möödarääkimine. Vikipeedias tähendab märksõna rasvaseks tegemine ja ümbersuunamine, et artiklit pole ette nähtud. Aga kui Hardi nii ei mõtle, siis Jumal temaga. Ma ei hakka teda enam veenma, et nii ei tehta. Andres 13. veebruar 2009, kell 21:44 (UTC)

Tänan. Su kommentaaridest on loomulikult ka palju kasu olnud ning olen neist lähtudes ka oma artikleid muutnud. Edaspidi, aga, kavatsen aja kokkuhoiu mõttes lõpututesse filosoofilistesse eruteludesse, just neisse, mille lahendamiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad, mitte laskuda. --Hardi 14. veebruar 2009, kell 00:19 (UTC)