Arutelu:Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg
Punaseks tehtud lause teine pool on tõepoolest kindlasti vale. Stenbock ei olnud Eestimaa kuberner. Ungern ostis mõisa Jakob Pontus Stenbockilt.--WooteleF 12. mai 2009, kell 10:43 (UTC)
Ungru süüdimõistmisel mängis Stenbock suurt rolli. Kasutas oma sidemeid (tema kälimees Gavrila Deržavin oli keisririigi justiitsminister), et Ungrut süüdi mõista.--WooteleF 12. mai 2009, kell 10:46 (UTC)
- Lause esimene pool on kindlasti õige. --Improvisaator 12. mai 2009, kell 10:48 (UTC)
- tegeles parun vaid karilesõitnud laevadelt randa uhutud kaupade omastamisega - Laevade röövimisega ta tegeles aga süüdi mõisteti ta siiski ju Malmi tapmise eest.--WooteleF 12. mai 2009, kell 10:54 (UTC)
- Vaata minu lisatud välislingi joonealust märkust. Malm oli tema enda laeva kapten. Mereröövimise jutt on matthiasjohanneisenlik väljamõeldis. Kuskilt on mulle meelde jäänud, et ta võttis kõrgeid päästetasusid. --Improvisaator 12. mai 2009, kell 11:05 (UTC) Kolm viimast lõiku on mingi sihilik jama ja tuleb ümber sõnastada. --Improvisaator 12. mai 2009, kell 11:11 (UTC)
- Nõus.--WooteleF 12. mai 2009, kell 12:10 (UTC)
- Seda legendi tuleks siiski mainida. Sellest räägib isegi inglane John H. Drummond oma 1844. aastal ilmunud reisikirjas. See oli 13 aastat enne Eiseni sündi.--WooteleF 18. mai 2009, kell 14:58 (UTC)
- Nõus.--WooteleF 12. mai 2009, kell 12:10 (UTC)
- Vaata minu lisatud välislingi joonealust märkust. Malm oli tema enda laeva kapten. Mereröövimise jutt on matthiasjohanneisenlik väljamõeldis. Kuskilt on mulle meelde jäänud, et ta võttis kõrgeid päästetasusid. --Improvisaator 12. mai 2009, kell 11:05 (UTC) Kolm viimast lõiku on mingi sihilik jama ja tuleb ümber sõnastada. --Improvisaator 12. mai 2009, kell 11:11 (UTC)
- tegeles parun vaid karilesõitnud laevadelt randa uhutud kaupade omastamisega - Laevade röövimisega ta tegeles aga süüdi mõisteti ta siiski ju Malmi tapmise eest.--WooteleF 12. mai 2009, kell 10:54 (UTC)
Milline Neuenhof talle kuulus? Kas see mis asus Ridala kihelkonnas?--WooteleF 12. mai 2009, kell 12:23 (UTC)
1781. aastal ostis Carl Magnus Stenbockilt Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas asunud Hiiu-Suuremõisa mõisa, - vajab selgitamist. EHA kinnistute andmebaasi järgi pantis Stenbock 1796. aastal mõisa 80-aastaks Ungernile. 1781. aastal omandas Ungur Kõrgessaare.--WooteleF 12. mai 2009, kell 12:37 (UTC)
Kas tollal kasutati siinmaal paruni asemel veel vabahärra tiitlit?--WooteleF 12. mai 2009, kell 14:03 (UTC)
Kas Putkase asemel ei peaks olema Putkaste mõis? --Jaan513 27. oktoober 2009, kell 09:42 (UTC)
- Peaks.--WooteleF 27. oktoober 2009, kell 10:12 (UTC)
- Muutsin. Saksa keeles on Putkas, seetõttu mõistetav, et saaks nimetada Putkase mõisaks. --Jaan513 27. oktoober 2009, kell 17:35 (UTC)
Minuarust ei ole sedasi kuupäevade märkimine hea lahendus. Kole kribu jääb see.--WooteleF 27. oktoober 2009, kell 18:07 (UTC)
- Nõus. Andres 27. oktoober 2009, kell 23:00 (UTC)