Arutelu:Orel
Igal muusikariistal on omapärane heli, see küll orelit teistest ei erista. Valju 8. märts 2007, kell 17:40 (UTC)
Kui rääkida üldse helist, siis see on väga lai mõiste. Heli omaduseks on tugevus, tämber, pikkus, kõrgus. Oreli heli omapära on see, et ta ei kustu erinevalt teistest pillidest. Olgu see näiteks klaver või trompet. Trompetimängija ei suuda füüsiliselt pidada väga pikka heli trompetil. Orelil aga heli kestab nii kaua kui organist hoiab sõrme klahvil. Kasvõi tund aega. Oreli registrid emiteerivad mitmeid pille, näiteks trompeti, klarneti, oboe, cello, viiuli, gambat. Selle pärast orelit nimetatakse pillide kuningaks. Aga loomulikult igal muusika instrumnedil on omapära helide poolest olemas.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Jyriorel (arutelu • kaastöö).
- Vikipeedias hoidutakse sellistest sõnadest. Samasugune on "legendaarne". Akordionil ei kustu ka heli. "Omapärane heli" on juba eemaldatud, sest kommentaar on kirjutatud 8. märts 2007. --Tiuks 25. juuli 2008, kell 18:24 (UTC)
- Heli on muidugi omapärane, aga seda tuleb võimaluste piires kirjeldada, mitte lihtsalt nimetada omapäraseks. Andres 25. juuli 2008, kell 18:33 (UTC)
Akkordionist siiski ei suuda väga pikalt ühte heli hoida, sest kustumisel see nõrgeneb, ehk tekkib diminuendo. Selleks et jätkata tal on vaja siiski akkordioni lõõtsa uuesti täita õhuga. Orelil lõõts pidevalt täitutb õhuga, sest seda täidab õhuventilaator ja organistil piisab nö sõrme klahvil hoidmiseks ja heli kestab muutmatuna.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Jyriorel (arutelu • kaastöö).
- Muusikateooriat ei ole vaja mulle seletada, sest seda tean ma niigi. Akordionil vahetatakse lõõtsa ja loomulikut pillimängija ei suuda füüsiliselt tugevat heli hoida. Orel ja akordion on aerofonid ja seega suglaspillid. --Tiuks 27. juuli 2008, kell 08:54 (UTC)
- Tekkinud on terved rahvuslikud orelikoolkonnad nii muusikas kui oreliehituses näiteks Saksa, Prantsuse, Hispaania ja Madalmaade koolkonnad Kas muusikas ja oreliehituses on erinevad orelikoolkonnad? --Tiuks 30. juuli 2008, kell 10:59 (UTC)
On küll. Oreliehituses on erinevatel maadel, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal erinevad traditsioonid oreliehituses. Need orelid erinevad registrite, ehituse poolest ja see tähendab ka kõla poolest. Kas peab Vikipedias põhjalikult kirjutama erinevatesst oreliehituse stiilidest? Hispaania ja Prantsuse orelid on küll sarnased, kuid ka seal leidub erinevusi. Paraku need orelid, mida oleme harjunud kuulama on saksa tüüpi pillid. Orelimuusikas on samuti erinevusi. Milliseied vorme ja teoseid eelistati kirjutama jne. Võib olla oleks vaja vahetada sõna "rahvuslikud" sõnaga "erinevate maade koolkonnad". Sest näiteks barokki ajal ei saa veel rääkida rahvuslikutest koolkondadeks, kuid aga hiljem sellest saab rääkida, näiteks kui võtta kasvõi meie eesti orelimuusika. Arvan, et piisab mainida, muidu see asi läheb liiga keeruliseks nö tavainimesele, kes muusikast huvitub. --Jyriorel 30. juuli 2008, kell 14:19 (UTC)
- Ma arvan, et Tiuks mõtles oma küsimusega seda, kas on olnud ühel rahvusel eraldi orelimuusika koolkond ja oreliehituse koolkond.
- Arvan, et piisab mainida, muidu see asi läheb liiga keeruliseks nö tavainimesele, kes muusikast huvitub. Vikipeediast peaks infot saama ka antud ala spetsialist, kui ta seda otsib, infot ei ole vaja kärpida põhjusel, et see võib tavainimesele mõistetamatu olla. Pigem siis juba seletada lahti, et ka võhik aru saaks. Ruumipuudust ju ei ole. Adeliine 30. juuli 2008, kell 14:44 (UTC)
- Jah, ma mõtlesin kas ühel rahvusel on eraldi orelimuusika koolkond ja oreliehituse koolkond. Vikist otsib infot nii tavainimene kui ka spetsialist ja seepärast peaks rääkima keerulistest asjadest lihtsas keeles. Entsüklopeedia on teatmeteos ja sellest lähtugi artiklite kirjutamisel. --Tiuks 30. juuli 2008, kell 15:13 (UTC)
Väga põhjalikult on kirjutatud orelehitusest ja orelimuusika ajaloost raamatus Hugo Lepnurm. Oreli ja orelimuusika ajaloost. Kirjastus "Muusika" 1994. Kes soovib, võib sealt sellest põhjalikult lugeda. Soovitan artiklis selle raamatu. Püüan arusaadavalt ja kokkuvõtlikult veel erinevatest orelitest erimaadel kirjutada, kuid ei hakka tsiteerima seda raamatut, muidu on autoriõiguste rikkumine. Kahjuks Eestis praktiliselt puudub selle alane eestikeelne kirjandus.--Jyriorel 30. juuli 2008, kell 15:29 (UTC)
- Raamat ei ole kõigile kättasaadav aga Vikipeedia küll. Raamatut ei tohi sõna sõnalt ümberkirjutada aga info ja faktid ei ole autorikaitse all ja seepärast saab kõigest kirjutada. --Tiuks 30. juuli 2008, kell 16:04 (UTC)
Täiendasin artikli orelist. Mis puutub oreliehitusse, liiga keeruline informatsioon huvitab spetsialiste ja need kas juba nagu nii teavad seda kõike, või leiavad nagu nii mõnda erialast raamatut. Mis puutub raamatusse, kes tahab, see leiab. Kuid see selleks. Vikipeedia on laiemale ringile inimestest. Aga tore kui tahetakse orelist ikka rohkem teada.--Jyriorel 30. juuli 2008, kell 16:52 (UTC)
Eesti ja orel[muuda lähteteksti]
- eesti orelid @ ester.nlib.ee
- NSVL-i ajal ilmus sari heliplaate „Eesti orelid”
- siinses vikis võiks olla loetelu Eesti orelite loend
suwa 12. august 2008, kell 06:00 (UTC)
- Aitäh info eest ja kirjutan need Vikiprojekti Muusika vastavasse huvirühma. --Tiuks 12. august 2008, kell 10:06 (UTC)
- ups, kaks pisiasja jäid mainimatta:
- Eesti Orelisõprade Ühingu veeb
- ja nende koostatud nimekiri Orelid
- suwa 12. august 2008, kell 14:51 (UTC)
Mõtlesin, et esitaks selle hea artikli kandidaadiks, aga puudub näiteks oreli ehitusest üldisemalt rääkiv alajaotus. Erinevate koolkondade alajaotustes on küll infot, aga oreli põhilise ehituse kohta pole palju kirjas. Adeliine 11. märts 2010, kell 18:07 (UTC)
Mida võiks pidada oreli ehitusest üldisema alajaotuse all? Oreli põhilise ehituse kohta olen kirjutanud eraldi artiklites, nii vähemalt nõuti. Need on näiteks Manuaal, Oreli registrid,Oreli pedaal, Oreli traktuur, Orelivile, Prospekt, Dispositsioon (muusika) ka oreliehitajad. --Jyriorel 5. mai 2010, kell 10:09 (EEST)