Arutelu:Nitokris
Nimi ei ole õigesti kirjutatud. Andres 13. mai 2011, kell 22:50 (EEST)
- Mille järgi me yldse Mesopotaamia nimede õigekirja määrame? Osalt ilmselt eestikeelse traditsiooni põhjal, aga ylejäänud? Kas artikkel peaks olema Nebukadnetsar II või Nabû-kudurri-uṣur II? --Oop 14. mai 2011, kell 00:34 (EEST)
- Otsusta Sina kui asjatundja. Andres 14. mai 2011, kell 07:09 (EEST)
- Ma saan nii aru, et üldreegli järgi tuleks leida Nitocrisi akadikeelse nime algkuju, siis see translitereerida. Siis saame parima tulemuse. Kui aga seda ei leia, tuleks translitereerida heebriakeelne nimekuju? Kui viimast ei leia, kas siis kõlbab kreekakeelse nimekuju transliteratsioon? Kas see, et Nebukadnetsar II puhul eesti teatmeteostes eelistatakse heebriakeelse päritoluga nimevastet, on seletatav traditsiooniga? Hirvelaid 14. mai 2011, kell 08:23 (EEST)
- Osa sealtkandi ja -aja nimedest on eesti keeles kasutusel piiblitraditsiooni järgi (Nebukadnetsar, Nimrod; mõni on ka kasutusest kõrvale jäänud, nt Sinearimaa), osa juba ka ajalookirjanduse (Eesti- ja nõukogudeaegse) mugandatud traditsiooni järgi. Ylejäänute puhul on eri võimalused. Heebrea nimekujud kandusid meile enamjaolt ikkagi piiblist ja niivõrd kui mina mäletan, Nitokrist seal polnud. Teistest Euroopa keeltest nimekujusid võttes kipuvad need olema sagedamini kreeka- (Nitokris) ja harvem ladinamõjulised. Otsisin põgusalt Nitokrise algset nimekuju ja ei leidnud. Kui keegi leiab, on tore, aga seni tuleb läbi ajada kreeka nimega, nii nagu Herodotos seda kirjutas. Omaette kysimus on, kas jätta see siin yldse põhitähenduseks või teha täpsustusleht: juba Herodotos räägib kahest (mõnes mõttes kahtlaselt sarnasest) Nitokrisest ning ajaloost on teada veel kolmaski. --Oop 14. mai 2011, kell 11:20 (EEST)
- Seega, parema puudumisel peaks selle artikli pealkiri olema "Nitokris". Artikli nime vahetamiseks vist muud teed pole kui läbi ümbersuunamiste? Täpsustuslehest oleks kasu, Nitokrisi-nimelisi on mitmeid (vt teiste vikide täpsustuslehekülgi), kuigi tõenäoline, et isikud võivad kattuda. Prantsuse vikist siia linkide toomisel oli mul kaaluda kahe vahel – mõlemad olid Babülooniaga seotud. Hirvelaid 14. mai 2011, kell 11:55 (EEST)
- Osa sealtkandi ja -aja nimedest on eesti keeles kasutusel piiblitraditsiooni järgi (Nebukadnetsar, Nimrod; mõni on ka kasutusest kõrvale jäänud, nt Sinearimaa), osa juba ka ajalookirjanduse (Eesti- ja nõukogudeaegse) mugandatud traditsiooni järgi. Ylejäänute puhul on eri võimalused. Heebrea nimekujud kandusid meile enamjaolt ikkagi piiblist ja niivõrd kui mina mäletan, Nitokrist seal polnud. Teistest Euroopa keeltest nimekujusid võttes kipuvad need olema sagedamini kreeka- (Nitokris) ja harvem ladinamõjulised. Otsisin põgusalt Nitokrise algset nimekuju ja ei leidnud. Kui keegi leiab, on tore, aga seni tuleb läbi ajada kreeka nimega, nii nagu Herodotos seda kirjutas. Omaette kysimus on, kas jätta see siin yldse põhitähenduseks või teha täpsustusleht: juba Herodotos räägib kahest (mõnes mõttes kahtlaselt sarnasest) Nitokrisest ning ajaloost on teada veel kolmaski. --Oop 14. mai 2011, kell 11:20 (EEST)
"Elutegevuse kõrgpunkt" on naljakas. Arvan, et sobiks akme või akmē. Andres 14. mai 2011, kell 12:00 (EEST)
- Muudame ära, aga mis asi see akme on ? Hirvelaid 14. mai 2011, kell 12:17 (EEST)
- Leidsin näidise. Hirvelaid 14. mai 2011, kell 12:24 (EEST)
- Mul on jällegi kuri kahtlus, et eelmises lauses toodud põhjusel ei ole akme kõige parem. Võib ju ytelda selges eesti keeles "550 eKr paiku". --Oop 14. mai 2011, kell 15:52 (EEST)
- Kui mõnes kreeka allikas on otsesõnu nii öeldud, siis tasub seda siingi mainida. Kui mitte, siis pole tarvis.
- Arusaadavuse saab tagada vastava artikliga. Andres 14. mai 2011, kell 18:35 (EEST)
- Mul on jällegi kuri kahtlus, et eelmises lauses toodud põhjusel ei ole akme kõige parem. Võib ju ytelda selges eesti keeles "550 eKr paiku". --Oop 14. mai 2011, kell 15:52 (EEST)
- Leidsin näidise. Hirvelaid 14. mai 2011, kell 12:24 (EEST)