Arutelu:Must meri

Must meri oli varem arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, et taastada selle eeskujulik seisund, siis palun tee seda.

Rostovist selles artiklis ei saa rääkida. Miks? Rostov on Aasovi mere lähistel ja ei ole kuidagi Musta mere sadam. Seda enam, et artikkel tervikuna räägib Mustast merest ja seda ilma Aasovi mereta! Need kaks merd on oma tingimustelt kaks väga erinvat merd. Teisalt: kui Rostov on sees, miks siis ei ole Asovit, miks pole Ukraina Taganrogi ja Mariupolit? - Urmas 08:35, 5 Jun 2004 (UTC)

Tahtsin kuidagi märkida, et Musta mere sadamateks võib lugeda ka neid, mis ei asu otseselt Musta mere ääres. Sellest võiks ju pikemalt kirjutada. Aasovi merd ei ole jah artiklis Musta mere osaks loetud, kuigi seda mõnikord tehakse. On ainult mainitud Musta mere ja Aasovi mere kogupindala ja ühte Aasovi mere äärset sadamat. Ma arvan, et just laevaliikluse seisukohast kuulub Aasovi meri Musta mere juurde.

Kui me just ei taha nt õpilaste seas segadust tekitada, oleks parem need mered edaspidigi lahus hoida.

Meretranspordi juures peab Musta merega seoses rääkima lisaks Aasovi merele ka Musta merd Vahemerega siduvast väinadesüsteemist ning Balkanilt Väike-Aasiasse kulgevast transpordist ning loomulikult Doonaust, kuid kõigi üksikdetailide käsitlemine läheks paljuks. Pakun välja, et lihtsalt nimetada Aasovi mere kaudu Musta merre saabuvat transporti. St Aasovi meri kui üks sisend Musta merre sarnaselt Bosporuse, Doonau, Gruusia (nafta)sadamate jt-ga. Eri sadamaid Aasovi mere ääres saab aga lahata artiklis "Aasovi meri". Mis Rostovit kui sellist puudutab (vaid kommentaari korras), siis on tal Venemaa seisukohalt terve rida olulisi puudusi - seteterohke, muutuva faarvaatriga jõesuue; edasi madal meri, mis talvel külmub. Novorossiisk on kõigist neist hädadest prii.

Olgu, palun tee need asjad siis ümber, nagu Sa õigeks pead. Kui arvad, et selles artiklis läheb Musta mere transpordiga seotud detailide selgitamine liiga pikaks, palun tee siis omaette artikkel "Musta mere transport" või muu sarnase pealkirjaga. Andres 10:06, 5 Jun 2004 (UTC)

Võtsin Tulcea välja, kuna see on merest ikkagi 25 kilomeetri kaugusel, mööda Doonau jõge isegi rohkem. Melilac (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 09:16 (EEST)[vasta]

Kui see on meresadam, siis ta on ikkagi Musta mere sadam, mis siis, et merest kaugemal. Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 10:15 (EEST)[vasta]

Ausalt öeldes sadama kohta seal ei tea midagi, aga ta oli linnade all. Narvat ju Läänemere äärsete linnade hulka ei pane. Melilac (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 11:30 (EEST)[vasta]

Arvan, et mitteladina tähtedega tsitaatväljendeid ei ole tarvis kaldkirja panna, sest võõras kiri tõstab nad niikuinii esile. Pealegi see jätab vale mulje kirja tavalisest kujust kirjade puhul, mida hästi ei tunta. Andres 08:56, 5 Jun 2004 (UTC)

Nõus. Ainult, et kirillitsa ja kreeka tähtedel on tähtede puhul kokkulangevuse % ladina omadega väga suur. Ma paneksin need kaks samuti kaldkirja.

Kaldkirja erinevus on ainult osade fontide ja üksikute tähtede osas. Kui mõnest tähest aru ei saa, on keele linki järgides võimalus näha tähestiku tabelit. St et nendesse tabelitesse peab siis panema juurde kaldkirjalised (väike)tähed. - Urmas 09:37, 5 Jun 2004 (UTC)

Mina ei paneks kirillitsa ja kreeka tähti kaldkirja. Kuigi need on enamikule lugejatele arusaadavad ka kaldkirjas, ei tahaks ma seda teha sellepärast, et esiletõstmist ei ole võõra kirja puhul tarvis. Andres 10:06, 5 Jun 2004 (UTC)

Taivo, kas Sa jätsid sadamad välja? Miks? Andres 22:45, 8 May 2005 (UTC)

Langes kokku suuremate linnade loeteluga. Alternatiiv oleks ära jätta suuremate linnade loetelu ja teha sadamate loetelu... Jah, mulle tundub, et niiviisi olekski parem. Taivo 07:50, 9 May 2005 (UTC)

Üks asi veel: mulle tundub, et kui kasutatakse näiteks kaasaütlevat või rajavat käänet, siis ei saa kasutada sümbolit. Andres 08:00, 9 May 2005 (UTC)

Suuremad linnad ja sadamad ei ole kokkulangevad loetelud - linna suurust näitab tema elanike arv, majanduslik, kultuuriline vms tähtsus (suurem linn võib tähendada ka suuremat reostuse allikat merele), sadama suurust mõõdetakse eeskätt kaubavoogude mahu järgi. Näitena võib võtta kasvõi Läti, kus suuremad linnad Läänemere ääres on Riia, Liepaja ja Ventspils, kuid sadamad Ventspils ja Riia. Samasuguse loendi saaks ka Eestist. - Urmas 11:48, 9 May 2005 (UTC)

veel tsipa kriitikat - minu arvates ei tohiks me siin eestikeelses vikis kasutada selliseid asju nagu 'Iga päev voolas Musta merre üle 10 kuupmiili vett' või kui siis peaks mitte arvutada viitsiva inimese jaoks ikkagi selle arusaadavates ühikutes ümber kirjutama (ja ega arvutada ka pole lihne, millise miiliga on tegu?) --Ahsoous 08:11, 9 May 2005 (UTC)

Öelge palun, kuidas üks meri saab teise mere basseini kuuluda? Arvan, et Must meri ja Vahemeri on kaks erinevat merd. Geonarva 29. august 2006, kell 05:52 (UTC)

Ta on üks meri Euroopa lõunaosa vahemerede süsteemist. - Urmas 29. august 2006, kell 06:02 (UTC)

Ma olen sellega täiesti nõus. Aga pakun lähtuda sellest, et Maailmameri jaotatakse viieks ookeanideks, igal ookeanil on erinevad osad - mered ja lahed. Ja iga meri või laht kuulub ühesse ookeanisse.Geonarva 29. august 2006, kell 19:50 (UTC)

Võtsin Väiks-Aasia poolsaare ja Pontose mäestiku maha, sest lauses kirjeldatakse asendit regioonide, mitte loodusgeograafiliste objektide suhtes. Need objektid ei sobi sellesse lausesse. - Urmas 29. august 2006, kell 06:10 (UTC)

Aga millega sellel juhul Balkaani poolsaar erineb Väike-Aasia poolsaarest ja miks Ida-Euroopa lauskmaa on regioon (mitte pinnavorm)?Geonarva 29. august 2006, kell 19:50 (UTC)

järjestusest[muuda lähteteksti]

-Nimi- on tavaliselt esimene rubriik. Geoloogia võiks olla eespool elustikku ja inimtegevust. --WikedKentaur 1. juuli 2007, kell 17:48 (UTC)

Tegin ümber. Andres 1. juuli 2007, kell 22:02 (UTC)

Tahtsin sama lisada. Nimi, ajalugu, geoloogia ... --Mona 1. juuli 2007, kell 21:22 (UTC)

Kindlasti ei saa mina rahul olla sellise lausega nagu Pikkus piki paralleeli on 1150 km, laius piki meridiaani kuni 580 km. ja juba taolise konstruktsiooni pärast arvan, et see veel ei kuulu heade artiklite hulka --- Ahsoous 20. detsember 2007, kell 23:05 (UTC)

Oi, Sa oleksid pidanud kirjutama vastavale lehele "vastu". Nüüd sai kuus poolthäält ilma ühegi vastuhääleta kokku ning artikkel on saanud heaks artikliks. Kas jätta see lause välja. Andres 21. detsember 2007, kell 16:56 (UTC)

6 häält oli juba enne täis, kui ma seda siin lugema hakkasin, kirjutasin siia, et äkki saab asi veel korda -- Ahsoous 21. detsember 2007, kell 17:36 (UTC)

Mina lugesin heade artiklite lehekülge enne kui seda siin, muidu ma ei oleks kohe tegutsema hakanud. Vastuhääle andmine koos selgitusega oleks olnud kindlam. Nüüd aga tuleb mõelda, mida teha. See sõnastus on tõesti segane, aga pole kindel, mida õigupoolest mõeldud on. Seetõttu teen ettepaneku see lause välja jätta, kuniks asjasse selgust saab. Andres 21. detsember 2007, kell 17:41 (UTC)

Muutsin sõnastust. Kas nii kõlbab? Andres 22. detsember 2007, kell 22:09 (UTC)

arvan et jah - Ahsoous 22. detsember 2007, kell 22:27 (UTC)

Pärast seda ei kasutatud nime mitu sajandit.

Pole arusaadav, mida see tähendab.

Nime alajaotust on tarvis veel toimetada. Andres 22. detsember 2007, kell 22:09 (UTC)

Peaks vist toimetamata lõigud välja võtma ning hiljem toimetatuna tagasi panema. Andres 23. detsember 2007, kell 06:35 (UTC)

Vee temperatuur on suvel kuni 27 °C, talvel kuni 5 °C.

See on välja võetud. Andres 23. detsember 2007, kell 08:39 (UTC)

Hea artikkel märgistuse peaks vist ajutiselt ära võtma. iffcool 24. detsember 2007, kell 15:50 (UTC)

Katsun praegu korda teha. Andres 6. jaanuar 2008, kell 13:36 (UTC)

Kas "Inada laht" on õige nimekuju? Andres 6. jaanuar 2008, kell 13:36 (UTC)

Tõenäoliselt see peab olema залив Игнеада.Geonarva 6. jaanuar 2008, kell 13:51 (UTC)

mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast

Kas Must meri ja Aasovi meri on siin arvatud Vahemere osaks? Andres 6. jaanuar 2008, kell 13:38 (UTC)

Tuleks selgeks teha, millised sulfiidid on mustad. Milline raua sulfiid on must? Milliste metallide puhul siis tekib must katt? Andres 6. jaanuar 2008, kell 13:44 (UTC)

Mustad on FeS, HgS, Ag₂S, PbS, CuS. Geonarva 6. jaanuar 2008, kell 14:12 (UTC)

Kas katt tekib ainult raudesemetel? Andres 6. jaanuar 2008, kell 14:01 (UTC)

Võib oletada, et katt tekib ka pronks- ja messingesemetel. Geonarva 6. jaanuar 2008, kell 14:12 (UTC)

Võtsin nüüd toimetamismärkused ära. Teistest vikipeediatest, sealhulgas vene vikipeediast, on leida veel teavet. Andres 6. jaanuar 2008, kell 14:44 (UTC)

musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud(II)oksiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid).

Raud(II)oksiid ei ole sulfiid. Andres 19. juuli 2008, kell 11:27 (UTC)

Parandasin raud(II)sulfiidiks. Geonarva 24. november 2008, kell 19:34 (UTC)

Keskmise ja suurima sügavuse kohta on vastuolulised andmed. Need tuleks viidetega varustada. Andres 24. november 2008, kell 15:19 (UTC)

Olen nõus, aga internetist ei saanud leida usadusväärsust infot. Selles mõttes tuleb arutleda, millised allikad selleks sobivad - kas raamatud? Geonarva 24. november 2008, kell 19:34 (UTC)

Sobiksid teatmeteosed ning kõik allikad, mille autor on teada ja mis pole ise avaldatud. Andres 24. november 2008, kell 20:08 (UTC)

Krimmi konflikt[muuda lähteteksti]

Mis on meie seisukoht Krimmi konfliktis? ja Abhaasias? Ehk oleks parem mingi lahenduse saabumiseni Krimmi ja Abhaasia piirkonda puudutavate asjade riiklik kuuluvus lahtisena defineerida?Melilac (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 08:55 (EEST)[vasta]

Eks siin ole see de jure ja de facto erinevus. Rahvusvaheline kogukond lähtub Ukraina ja Gruusia riiklikust terviklikkusest ja me võiksime ka sellest lähtuda, kirjeldades olukorda nii de jure kui ka de facto. Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 09:06 (EEST)[vasta]

Sellesse artiklisse võiks de facto olukorra kohta teha joonealused märkused (Krimmi poolsaar kuulub faktiliselt Venemaale, Abhaasia on faktiliselt iseseisev). Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 09:10 (EEST)[vasta]