Arutelu:Mein Kampf

Arutelu

Tõstsin kahe selle üllitise peatüki väljavõtted artiklitest siia, ehkki mulle sügavalt tundub, et see on asi, millest pole võimalik "saia teha". Samuti pean kaheldavaks nende ja teiste peatükkide ümberjutustust. - Urmas 18:31, 5 Oct 2004 (UTC)

Peatükid

Rassi tähtsusest

Alapeatükk "Main Kampf" Tugevam peab valitsema nõrgema üle, kuid mitte paarituma sellega, mille läbi ta kaotaks osa oma elujõust. Ainult nõrgad võivad selles leida midagi hirmsat. Sellepärast nad ongi nõrgad ja piiratud inimesed. /---/ Iialgi ei kohta me rebast, kellel oleksid humaansed kavatsused hane suhtes, nii nagu ka kassi, kes sõbrustaks hiirtega. /---/ Isaste võitlus emaste pärast annab võimaluse paljuneda ainult kõige tugevamale. Võitlus suurendab antud liigi tervist ja elujõudu. Võitlus on arengufaktor. Kui see ei oleks nii, siis lakkaks igasugune progressiivne areng üldse. Sellisel juhul toimuks vastupidine. Arvuliselt on nõrgemaid alati rohkem kui tugevaid. Kui paljunemisvõimalused oleksid võrdsed, siis mõne aja jooksul paljuneksid nõrgad sedavõrd, et tugevad kaoksid nende sekka ära. 239 Ajalugu tõestab, et iga aarialaste segunemine madalamate rahvastega viis selleni, et aarialased minetasid oma kultuurikandja rolli. /---/ Niisiis võib öelda, et iga rasside segunemise tulemuseks on kõrgema rassi taseme langus ning füüsiline ja vaimne regress, millega saab alguse väljasuremine. Taolisele protsessile kaasaaitamine tähendaks patustamist Kõigekõrgema Looja tahte vastu. 240 Meie riigis saab rassi küsimus ühiskonna põhiküsimuseks. Meie riik hakkab korrapäraselt hoolitsema rassi puhtuse eest. Ta kuulutab lapse rahva kõige suuremaks väärtuseks. Ta korraldab nii, et järeltulijad oleksid vaid kõige tervematel inimestel. Häbi väärib see, kui haiged vanemad toovad ilmale lapsi. Au väärivad need, kes loobuvad järelkasvust, kuna ei ole piisavalt terved. Teisest küljest väärib hukkamõistu, kui ei soovita lapsi, kuigi ollakse terved, sest riik vajab tervet järelkasvu. Riik esineb tuhandeaastase tuleviku kaitsja rollis ning kodanike soovid peavad olema allutatud riigi tahtele. Riik annab rahvale võimaluse kasutada kõiki tõesti suuri leiutisi ning meditsiini. Riik kuulutab järelkasvu saamise õigusest ilmajäetuks kõik need, kes on haiged või kellel on halb pärilikkus. Teisest küljest jällegi hoolitseb riik selle eest, et terved naised sünnitaksid lapsi, et nad ei seaks endale piiranguid majanduslikel kaalutlustel. Meie riik teeb lõpu praegusele kuritegelikule ükskõiksusele paljulapseliste perede suhtes. Meie riik, vastupidi, võtab endale selliste perede kaitsmise auväärse kohustuse. Meie riik hakkab hoolitsema lapse eest veel enam kui täiskasvanu eest. 338 Kindlasti jõuame sellise ajastuni, kus inimesed ei näe oma kõrgeimat ülesannet enam koerade, hobuste või kasside tõu parandamises, vaid selles, et luua kõrgeim inimrass. 339 Kuna me kuulutame leppimatu sõja marksistlikule inimeste võrdsuse põhimõttele ja hindame inimest eelkõige tema rassikuuluvuse järgi, siis tuleb meil teha sellest omad järeldused. Kuna me lähtume sellest, et otsustavat rolli mängib rass, s.t vere puhtus, siis me peame seda kriteeriumi rakendama iga inimese puhul. Nii nagu me terveid rahvaid liigitame selle järgi, millisesse rassi nad kuuluvad, nii tuleb jagada ka rahvast moodustavad inimesed. /---/ Esimene järeldus, mis siit tuleneb, on see, et iga rahva seas tuleb kindlaks teha rassi mõttes kõige väärtuslikumad elemendid, st füüsiliselt kõige tervemad ning seega kõige sobivamad paljunemiseks. /---/ Teine eristus on keerulisem. Tuleb kindlaks teha inimeste vaimsed võimed. Meie rahvusest tuleb välja valida kõige helgemad pead. Me peame garanteerima neile kõige suurema mõju meie riigis; mitte ainult sellepärast, et nii nõuab õiglus, vaid riigi huvides. 370-371

Allikas: Hitler A. Mein Kampf. (vene keeles). Moskva 1992

Kasvatusest ja haridusest

Peatükk teosest Main Kampf.

Meie riik vajab mitte füüsiliselt nõrkasid inimesi (olgu nad kasvõi igakülgselt haritud), vaid füüsiliselt terveid inimesi, kellel on tugev iseloom, kes on kindlameelsed ja energilised – olgugi et nende haridus pole nii laialdane. Kui rahva moodustaksid ainult teadlased ja kui need oleksid veel füüsiliselt mandunud, tahtejõuetud ning kummardaksid patsifismi jumalat, siis taolise rahva kohta võiks juba ette öelda: see rahvas ei valluta taevast, ta ei suuda garanteerida endale isegi maa peal väärilist elu. Raskes võitluses, kus otsustatakse inimeste ja rahvaste saatus, jääb kaotajaks mitte see, kellel on vähem teadmisi, vaid see, kes on nõrgem ja kes ei oska teha praktilisi järeldusi sellest (olgugi) vähesest, mida ta teab. Lõppude lõpuks on ka siin tarvis silmas pidada teatud proportsioone: füüsilise tervise ja teadmiste vahel peab valitsema harmoonia. Närtsinud keha ei muutu meeldivaks – olgu seal või kõige poeetilisem vaim. Inimesed ei arendaks kunagi oma vaimseid võimeid, kui see muudaks neid nõrgaks ja tahtejõuetuks. Kreeka iluideaal sellepärast ongi surematu, et selles ühitus füüsiline ilu hinge suursugususega ja vaimu avarusega. 342 Meie riigis peab kool palju enam tähelepanu pöörama kehalisele kasvatusele. Noori ajusid ei ole vaja koormata sellise ballastiga, nagu seda tehakse praegu. Kogemus näitab, et nn kooliteadmiste tohutust hulgast omandatakse vaid väike osa ning seegi on tavaliselt mitte kõige olulisem osa. Praeguste õppeasutuste kasvandikel ei ole mingit võimalust eraldada tähtsat vähetähtsast ning lõppude lõpuks jäävad neile meelde vaid teisejärgulised detailid. Kui praegustes õppekavades on kehalist kasvatust vaid kaks tundi nädalas – tehes ta koguni vabatahtlikuks – siis see on mingi arusaamatus. Meie peame asja korraldama nii, et iga noor inimene pühendaks iga päev vähemalt ühe tunni hommikul ning ühe tunni õhtul kõikvõimalike spordiliikidele ja kehaliste harjutustele. 342-343 Riietus peab teenima noorsoo kasvatamise üldeesmärki. See noormees, kes suvel kõnnib ringi nagu kubujuss, ei täida oma füüsilise karastamise kohustust. Me peame kasvatama noores inimeses teatud enesearmastust ja ütleme kohe otse, kartmata nimetada asju nende õigete nimedega, teatud edevust. Tarvis on vaid, et see poleks edevus, mille tõttu inimene ostab endale ilusad riided mida teised osta ei saa; see peab olema edevus omada ilusat keha, mis on kõigile soovi korral jõukohane. /---/ Rahvus on huvitatud sellest, et abielluksid ilusate kehadega inimesed, sest ainult nii saab tagada tõesti ilusa järelkasvu. 345 Meie armee on patriootilise kasvatuse kõrgeim kool, seal ei õpetata sõdureid ainult marssima. Noorsõdur õpib sõjaväes kasutama talle ette nähtud relva. Samal ajal valmistab armee teda ette ka tulevaseks eluks. Peamine, mida armee noorele sõdurile annab, on see, mida peeti kõige tähtsamaks juba vanas armees: selles koolis saavad noormeestest tõelised mehed. Selles koolis õpib meie noorsugu mitte ainult kuulekust ja distsipliini, vaid ka käskimist. Armees õpib noor sakslane vaikima mitte ainult siis, kui teda laidetakse õiglaselt, vaid ka siis, kui ta peab kuulma ebaõiglasi etteheiteid. Armees peab kasvama noormehe enesekindlus, meeskonnavaim, süvenema usk oma rahvuse võitmatusse. Armeeteenistuse lõppedes antakse noorele sakslasele kaks dokumenti: esiteks, kodanikudiplom, mis annab õiguse ühiskondlikuks tegevuseks, ning, teiseks, tõend füüsilise tervise kohta, mis annab õiguse abielluda. Analoogiliselt poiste kasvatusega tuleb korraldada ka tüdrukute kasvatus. Ka siin peab raskuskese olema eelkõige füüsilisel arendamisel ning alles siis moraalsel kasvatamisel. Puhtal kujul kooliharidus seisab kolmandal koha. Naissoo kasvatamise peamiseks ülesandeks on valmistada ette tõelisi emasid. 346-347 Tähtsuselt alles teine on iseloomu kasvatamine. Inimese peamised iseloomujooned on sünnipärased. Egoistina sündinu ka jääb egoistiks. Idealistina sündinu samasuguseks idealistiks jääbki. Kuid tuleb arvestada sellega, et on millioneid inimesi, kelle iseloomujooned ei ole nii selgepiirilised. Sünnipärane kurjategija muidugi jääbki kurjategijaks. Samas aga võivad paljudest kuritegelike kalduvustega inimestest tänu õigele kasvatusele saada ausad inimesed ning väärtuslikud ühiskonna liikmed. Sarnaselt aga võivad paljud kõikuva iseloomuga inimesed halva kasvatuse tõttu lõplikult halvale teele sattuda. 347 Ustavus, truudus, valmidus eneseohverduseks, oskus vaikida – need on voorused, mida vajab suurrahvas. Selliste omaduste süstemaatiline kasvatamine koolis on tunduvalt tähtsam kui paljugi sellest, mis praegu täidab õppeprogramme. Sama tähtis on võõrutada lapsi pisarsilmsetest kaebustest, pidevast virisemisest jms. Meie kool peab kasvatama lastes mõtteviisi, et vajadusel on tarvis osata vaikides taluda kannatusi. 348 Mis puutub aga puhtal kujul kooliharidust, mida praegu nii tähtsaks peetakse, siis meie riik teeb siin teatud muudatused. Need muudatused seisnevad kolmes punktis. Esiteks, noore inimese aju ei tohi koormata asjadega, millest 95% on talle kasutud ning mis seetõttu ununevad kiiresti. Ülesanne seisneb selles, et anda igale õpilasele kasvõi väike, kuid kõige tähtsam hulk teadmisi, mida ta tulevases elus tõesti vajab ning mida ta saab rakendada ühiskonnale kasulikul viisil. Seda me aga ei saa teha, kui me lihtsalt koormaksime noort inimest tohutu hulga materjaliga, millest kõige olulisemat osa ta ei ole võimeline meelde jätma. Täiesti arusaamatu on, miks on millionid inimesed kulutanud aastaid kahe või kolme võõrkeele õppimisele. Tegelikult ju kasutab vaid väga väike osa inimestest keelelisi oskusi elus. Valdav enamus aga lihtsalt unustab õpitu. Sajast tuhandest õpilasest, kes on õppinud, ütleme, prantsuse keelt, leiavad vaid kaks tuhat sellele oskusele mingit rakendust. Ülejäänud 98 tuhat aga ei vaja seda oskust kunagi. Mida see tähendab? Ainult seda, et kahe tuhande inimese pärast, kellele need teadmised on vajalikud, vaevavad 98 tuhat ennast ilmaasjata ning raiskavad kallist aega. /---/ Need, kellele on vajalik võõrkeelte õppimine, õpiksid neid omal valikul. 352-353 Teiseks teeb meie riik järgmise muudatuse. Meie ajal on täies jõus materialism ning üha rohkem tähelepanu pööratakse täppisteadustele – matemaatikale, füüsikale, keemiale jne. Muidugi, ajastul, mil valitseb tehnika, ei saa ilma nendeta läbi. Kuid oleks väga ohtlik, kui üldharidus piirdukski vaid nende ainetega. Rahvuse kasvatamine ei tohi tugineda materialismile; rahvuse kasvatamine peab lähtuma idealismist. Üldharidus meie riigis peab olema eelkõige humanitaarne ning andma vaid aluse edasiseks erihariduseks. Toimides teisiti me jääksime ilma neist väärtustest, mis rahvuse üldisi huvisid silmas pidades on palju olulisemad kui ükskõik millised tehnilised või erialased teadmised. Ajaloo vallas ei tohi me mingil juhul loobuda antiikmaailma tundmaõppimisest. /---/ Erialased teadmised sattuvad meie ajal üha enam ja enam mammona orjusesse ning just seetõttu on meil vastukaaluna tarvis säilitada üldhariduse idealistlikud alused. Me peame kõikjal tõestama, et tööstuse ja tehnika, kaubanduse ja käsitöö õitseng saab kesta vaid seni, kuni ühiskond tervikuna on kantud idealismi vaimust. Sellise õitsengu tegelikuks eelduseks saab olla mitte materialistlik egoism, vaid idealistlik altruism, inimeste valmidus ohverdada oma isiklikud huvid ühiskonna nimel. 354 Kolmandaks, meie riik kasutab ka teadust rahvusliku uhkuse arengu huvides. Just sellest vaatenurgast õpetatakse mitte ainult üldajalugu, vaid ka kogu kultuuri ajalugu. Meie leiutajat me ei austa mitte lihtsalt kui leiutajat, vaid kui sakslast, meie rahva poega. Me õpetame austama igas suurkujus ka suure rahva poega. 356

Allikas: Hitler A. Mein Kampf. (vene keeles). Moskva 1992.

---

~

Sisukokkuvõttest

Alustasin raamatu konspekteerimist. Vähemalt esialgu on võimalik sidus jutt kokku saada. Kogu sisukokkuvõte muidugi ühte artiklisse ära ei mahu, aga esialgu panin selle siia. Andres 07:16, 6 Oct 2004 (UTC)

---

Braunau

Arvan, et artikkel Hitleri sünnilinna kohta võiks kanda nime "Braunau". Esiteks on teine Braunau linn nüüd Broumov. Teiseks ei ole "Braunau am Inn" eestikeelne nimi, nagu ka mitte "Frankfurt am Main". Kolmandaks on teised Braunau-nimelised kohad vähetähtsad ja nende jaoks võib teha ümbersuunamislehekülje. Andres 07:57, 6 Oct 2004 (UTC)

kas kellegil on veel eestikeelseid tõlkeid võiks teada anda rasmus.saks@mail.ee

---

See, mis Sa, Taivo, viimati välja võtsid, on sisukokkuvõte, mitte tekstinäide. Autorikaitse alla käib esitus, mitte sisu. Panin selle tagasi. Andres 3. märts 2010, kell 22:16 (UTC)

Tõlge eesti keelde

Fritjof Hallmann tõlkis 1934. aastal MK eesti keelde. Hitleri "piibel" eesti keeles. Vaba Maa, 8. august 1934, nr. 184, lk. 1. --Kontra 15. aprill 2010, kell 17:12 (EEST)