Arutelu:Lehte Hainsalu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

8 > kaheksa. Eesti keeles on soovitav kirjutada ühekohalised numbrid sõnadega.

Mille kohta see märkus käib? Andres 11. aprill 2009, kell 10:11 (UTC)

Varem oli järgnev lause numbriga > Oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios.

Lause "20.augustil 1991 oli 69 hulgas, kes taastasid Eesti Vabariigi." Muidugi oli hääletamne Ülemnõukogus seadusandlik akt, millega Eesti Vabariik taastati, kuid iseseisvuse taastamine oli laialdane protsess, millest võtsid osa erinevad jõud (näiteks survegruppidena ka ERSP, Noortekolonn nr. 1), seepärast tundub õigem (ja ühtlasi oleks see vähem ülespuhutud): "Oli 20.augustil 1991 69 ENSV Ülemnõukogu saadiku hulgas, kes hääletasid Eesti Vabariigi taastamise poolt."

Jah. Andres 12. aprill 2009, kell 15:50 (UTC)

" Aastatel 1990–1992 oli EV Ülemnõukogu liige" - -

ENSV Ülemnõukogu hääletas Eesti iseseisvuse poolt ja siis muudeti Ülemnõukogu Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks? Tõenäoliselt pidi järjekord olema selline. Sel juhul pidi Hainsalu algul olema ENSV Ülemnõukogu liige, 1990. aasta poole pealt aga EV Ülemnõukogu liige.

KRONOLOOGIA

16. mail 1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti valitsemise ajutise korra kohta. Eesti riigivõimu-, valitsemis- ja prokuratuuriorganid lahutati NSV Liidu vastavast süsteemist.

7. augustil ???. aastal tunnistas Ülemnõukogu kehtetuks 1988. aasta 16. novembri resolutsiooni liidulepingu kohta ja otsustas korraldada suhted Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Tartu rahulepingu alusel.

Pärast Eesti NSV ümbernimetamist Eesti Vabariigiks 8. mail 1990 kaotati Ülemnõukogu nimetuse eest ka nimetus "Nõukogude Sotsialistliku" ja pärast Eesti taasiseseisvumist 20. augustil 1991 toimis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu de facto Eesti Vabariigi parlamendina.

20. augustil 1991 kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

90.191.63.142 12. aprill 2009, kell 16:44 (UTC)

[redigeeri] Tegevus


Mis mõttes osales tehase töös? Andres 12. aprill 2009, kell 17:28 (UTC)


Kas see oli Lehte Hainsalu, kes kirjutas (Loomingus?) Peipsi-äärsetest kurgikasvatajatest? Andres 12. aprill 2009, kell 17:28 (UTC)

Jah, oli küll. Loomingus.

Aparaaditehas. http://www.google.ee/search?hl=et&q=Hainsalu+Tartu+aparaaditehas&btnG=Otsi&lr= Tartu Linnaraamatuogu andmebaasidest selgub, et Hainsalu pidi ikkagi tehases töötama, kas otseselt tootmistööl, on iseasi. Mis tema autasustamisse puutub, siis, nagu ajalehtedest näha, tehti tollal (1986) imelikke asju, näiteks sai Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks jne. Selliseid asju inimesed, keda see puudutab, ei taha inimlikel põhjustel ise meenutada, ja ega nad autasusid ega aunimetusi ju ise välja kaubelnud. See oli üks osa okupatsioonivõimude strateegiast (piitsa ja präänikuga).

Selle loo eest saigi Loomingu aastapreemia, jah? Andres 14. aprill 2009, kell 18:40 (UTC)

1) Jah. (Lehte Hainsalu. Kolm kurgiseadust, Looming 1981, nr. 7; Loomingu aastapreemia - vt. Looming 1982, nr 3, lk.429. - - - - 2) Ta on saanud L aastapreemia ka 1985. aastal avaldatud kaaastöö eest, aga pole selge, mida premeeriti. (Teade on L 1986, 2, lk. 283. Aastal 1985 ilmus Hainsalul aga kaks proosalugu. Mille eest just preemia anti, ei tea. ) --Vikker 18. aprill 2009, kell 18:24 (UTC)

VIKIPEEDIA ütleb: Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna. Poliitik tavaliselt omab oma maailmavaadet ja ideid ühiskonna ja riigi toimimise küsimustes ning osaleb valimistel, et oma vaateid realiseerida omavalitsuse või riigi tasandil osaledes seadusloomes, eelarvearutlustes ning valitsemises.Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Poliitik"

Kui nii, siis ei ole Hainsalu poliitik, vähemalt mitte tüüpiline. Ei tea, kas ta on praegu tegev mingis poliitilises ametis. Seda pole siin mainitud. Laulva revolutsiooni aegne tegevus oli tema elus episood, ehkki tähtis episood. Ta on ennekõike kirjanik. Pooldan väljendit POLIITIKATEGELANE. Panen selle ja loon alapealkirja POLIITILINE TEGEVUS. --Vikker 18. aprill 2009, kell 19:45 (UTC)

Noh, võib ju öelda, et ta oli endine poliitik (ta oli poliitik, sest ta oli viimase Ülemnõukogu liige). Andres 18. aprill 2009, kell 20:15 (UTC)

"Kellakuuljad" on kultuuriajaloo pika perioodi (200 aastat) isikulugude kaudu vahendajana teos, mis vääriks eradli artiklit. Sa vist romaanivõistluse preemia ka.


Võib kaaluda, kas poliitilise tegevuse lõigus tasuks tsiteerida ka mõnd sõnavõttu, mis näitab, kuidas Hainsalu ise oma tegevust tõlgendab. Näiteks 10.11.2021 Tartu Postimehe intervjuus pealkirjaga "Põhiseadus sündis raskelt ja kergelt" (lk 8) teatas ta järgmist:

  • "Arvan ka nüüd, et just eriti andekas laps on erivajadusega. Mitte vaene või vigane, kes ju saab tavakohast abi ega peaks olema tribüünile tõstetud."
  • "Mina olin teise toimkonna aseesimees, see koostas kodanike põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitleva peatüki. Näiteks vaidlesime oskussõnade "rahvusvähemus" ja "vähemusrahvus" sisu üle. Pikapeale sai selgeks, et vähemusrahvuseks on meil vaid setud, neile peab jaguma erilist hoolt, ent suurte rahvaste vähemuse erihuvidega tegelgu emamaa, ühised inimõigused on neile niigi tagatud. Põlisrahvas sai muulastega võrdsed õigused, kuid muukeelsed tundsid end teisejärguliseks muutuvat ja tõstsid kisa."
  • "Mul on kahju, et paragrahvis 27 jäi kirja panemata määratlus, et perekond on mehe ja naise vaimne ja füüsiline liit järelpõlve kasvatamiseks. Jäi kirja panemata lapse õigus omada ema ja isa ning teada oma põlvnemist. See oli tollal nii enesestmõistetav! Aga enesestmõistetavused ei pruugi olla enesest mõista, kui kollektiivne hullus maad võtab ja loodusseadusi hakatakse tühistama ning kultuuri alustalasid kõigutama."
  • "30 aastat tagasi lootsin elada Eestis, kus riigi vastutada on julgeolek, välissuhted, põhiseaduse järgimine, mitte peenhäälestus, ning kus kohalik võim on kohalikus omavalitsuses ja ainult seal. Et pole ühtki üliriiki kamandamas ja meie pole talle allumas. Ei osanud kujutleda, et näomaski, mis võibolla on vajalik, et seda maski üritatakse suruda ka silmile ja südamele. Siiski on alati võimalik luua endale isiklik universum."

Võimalik, et tema seisukohad neis küsimustes ei ole lugejale nii üheselt selged, kui autorit tuntakse üksnes ilukirjandusliku loomingu kaudu. --Ehitaja (arutelu) 12. november 2021, kell 21:34 (EET)[vasta]


"kuulub 20. Augusti Klubisse, mis koondab 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanuid ja Eesti riikliku iseseisvuse taastanud tollase parlamendi liikmeid." See tundub liialdus. Iseseisvuse taastamine oli suurem protsess kui üks hääletus ja konkreetseid isikuid iseseisvuse taastajatena nimetada on väga pretensioonikas. --Minnekon (arutelu) 26. detsember 2022, kell 17:51 (EET)[vasta]