Arutelu:Kuusjoonte loend

Kas on kindel, et see lehekülg peab eraldi olema? Andres 10. jaanuar 2011, kell 21:29 (EET)

Ma ei tunne Vikipeedia tavasid. Kuid seoses järgnevate punktidega peaks:

1. Teose olulisusega. Tegemist on kaug-ida kultuuripiirkonna Piibliga (raamatute raamatuga). See tähendab Hiina kultuuri esimese ja aluselise raamatuga. Ja seeläbi ka hiljem esiletõusnud ta kultuuriliste sateliitmaade omaga. Millel on ka vastava ulatusega ajalugu. Niiet sellel teemal ja sellega seotult oleks vaja veel enam artikleid.
2. Seoses teiste Vikidega. Neis on.
3. Artiklite pikkused peaks olema optimaalsed. Pole vaja kogu Wikipediat ühte artiklisse kirjutada. Eristus sõltub olulisusest, nägemisteravusest ja üksikasjalisusest.
4. Peale selle peaks need artiklid veel enamgi kasvama ja tuleviku tarvis seda kasvu ja eristamisruumi omama. Praegu on vaid esialgsed toestikud. Yi Jingi omas on näiteks mõned andmed isegi aegunud. Samuti tuleks käesolevale lisada ka iga kuusjoone lõikes: nimede piktograafikat ja arvatavasti ka üldotsused (nö aforismid).--Ivo Vahur 11. jaanuar 2011, kell 09:17 (EET)

Minu meelest ei ole sisulist põhjust, miks see artikkel peaks eraldi olema. Põhiartikkel ei ole ka väga pikk. Andres 11. jaanuar 2011, kell 09:59 (EET)

Minugi poolest võib sinna panna. Mul on kehv arvuti, pole hieroglüüfegi võimalik panna ja niigi on nende pikkade artiklite avanemise ootamisega igavest janti. Mõnikord avanevad ka poolikult. Vastavalt go mängu strateegiatele tuleb siis mul teistesse ainevaldkondadesse üle minna. Võibolla olen tõesti liiga kaua siia toppama jäänud. Kavandasin sellega edasi töötada. Mõtlesin juba kas on mõtet alustada artikleid nagu idzingistika ja Yi Jingi ajalugu. Materjali, tegijaid ja tehtut jagub. Võiks ju kogu Piibli ka ühte artklisse panna. Oota parem mõned kuud või pool aastat. Kui artiklid pole eriti kasvanud siis vaatab. Praegu raskendab see töötegemist.--Ivo Vahur 11. jaanuar 2011, kell 11:52 (EET)

Noh, olgu, ma ei kiirusta.

Mulle tundub, et artikli Kuusjoon lugeja ei pruugi tähele panna, et nimekiri on eraldi artiklina olemas.

Nende teiste asjade kohta (eriti idžinistika; kas niisugune sõna on olemas) eraldi artikli tegemise vastu mul midagi pole, aga põhiartiklis peab olema lühem kokkuvõte nende sisust. Andres 11. jaanuar 2011, kell 12:10 (EET)

Mõtlesin ka ise idzingistika sõna üle. Idzingistika, mitte idžinistika (jing - dzing). Zoja aga mitte žuka. Vene keeles tarvitatakse. Samuti ka hiinlased (vene keeles). Või oleks parem midagi praeguse lääne laadis: Yi Jingi uurimine. Nagunii nad võtavad ajapikku mingi termini kasutusele. Võid variante pakkuda. Praegune on vene keeleruumist ja hiinlaste poolt tunnustatud.--Ivo Vahur 11. jaanuar 2011, kell 12:22 (EET)

Muutuste raamatu uurimine. Andres 11. jaanuar 2011, kell 20:29 (EET)

See on sõna (termini) idzingistika kitsam määratlus. Kui arvad et peaks, siis ju võib. Eelistaks ühesõnalist ja selle algusest peale juurutamist. Idzingistika on natuke laiem vaid Muutuste raamatu uurimisest, sest see uurib ka selle rakendusi hiina kultuuri eri valdkondades ja sellega seotud skeemidest (õpetus arvudest ja vormidest). Vene keelde (vist ka inglisesse, kui õieti mäletan) on selle kohta tõlgitud üks kahe hiinlase 312 leheküljeline soliidne raamat. Peamise rõhuga siiski selle vahekorral meditsiini ja qi-kongiga (chii-kun). On ka teisi töid.--Ivo Vahur 11. jaanuar 2011, kell 21:22 (EET)

Eesti keeles pole sõna "idzingistika", ja minu meelest see "dz" ei ole seal ka õige. Vikipeedia asi ei ole uusi sõnu juurutada. Andres 11. jaanuar 2011, kell 23:12 (EET)

Arvan, et kui uuritakse Muutuste raamatu rakendusi, võib seda ka muutuste raamatu uurimiseks nimetada. Andres 11. jaanuar 2011, kell 23:14 (EET)

"Idzingistika" on õige. Hiina transkriptsiooni j loetakse dz ja z dž.

Eesti keeles pole laialt terminina levinud sõna ilmsus ja seda pole ontoloogilise tõekäsitluse puhul mõtet kasutada, kuna ilmsus (ilming) on paaris olemusega. Olemus aga ei ilmu ilmsusena vaid vajab keemilist töötlemist ilmuti ja kinnitiga. Teeb lihtsalt vastava artikli idzingistika, määratleb selles sisu ära ja lisab igakord sõna tarvitades siselingi sellele. Oma töödes hakkan küll seda sõna kasutama. Vene Vikis näiteks: [1] See on vene sinoloogisas tavaline sõna. Viki artiklis n toodud ka vastav hiina termin (易学 yìxué), mida ma lahti lugeda ei saa (mul pole hieroglüüfe), aga mis on vist teadus. Kokku vist muutuste teadus? Tagaukse kaudu õnnestus selgitada et 学 on hoopis vähemalt kool ja mõttekool. Arvatavasti ka koolkond. Isiue või isjue on veel pöörasem termin. --Ivo Vahur 12. jaanuar 2011, kell 01:30 (EET)

Siis juba kas itsingistika või yixue. Andres 12. jaanuar 2011, kell 11:02 (EET)

Mõlemad: nii idzingistika kui Muutuste raamatu uurimine on kehvad. Ja isjueistika on täiesti tundamatu ja laest võetud. Idzingistika on väheke ebatäpne, kuna nimetus Jingi ilmus alles peale Zhou Yi'd. Muutuste raamatu peamises lisas on sellelaadse terminina kasutusel sõna Yi. Päris täpne oleks Muutuste uurimine, sest sellel on side nii Yi Jingi kui Zhou Yiga, lisadega ja hiinlaste kasutatava nimega. Kuid sel juhul oleks tegemist mitmetähenduslikult mõistetava sõnaga, mis ainult kirjakeeles suure tähe läbi oleks koheselt mõistetav. --Ivo Vahur 12. jaanuar 2011, kell 02:04 (EET)

Õnnestus sõnastikuni jõuda. 易学 yìxué: Muutuste (raamatu) uurimine; idzingistika. Xué: õpetus; teadus; kool; doktriin; õppimine, uurimine. Võtab vist kasutusele Muutuste uurimine? Ilmutiga on juba töödeldud ja ilmsus tahab ainult kinnitit saada.--Ivo Vahur 12. jaanuar 2011, kell 03:11 (EET)

Ei. Sobiksid Muutuste raamatu uurimine, itsingistika või yixue. Andres 12. jaanuar 2011, kell 11:03 (EET)

Itsingistika? Et muuta võõrsõna laensõnaks ja eesti keele päraseks. Egas midagi. Olemus jääb sellegipoolest olemuseks.--Ivo Vahur 12. jaanuar 2011, kell 13:50 (EET)