Arutelu:Klorofüll
> Klorofülli molekulide osavõtul toimub fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine taimerakkudes.
- Ehk on õigem öelda, et toimub fotosüntees? 193.40.5.245 1. jaanuar 2012, kell 22:25 (EET)
- Nõustun, et lause ei andnud edasi seda, mida öelda tahtsin, nii et muutsin sõnastust. Amicitia 2. jaanuar 2012, kell 02:13 (EET)
> Taimed saavad valgusest energiat fotosünteesi kaudu ja klorofüllil on fotosünteesis äärmiselt oluline roll.
- Tahaks veidi norida. Taimed neelavad valgust ja muudavad osa neeldunud valguse kiirgusenergiast orgaanilise aine keemiliseks energiaks. Fotosüntees on see mehhanism, mis niisuguse energia muunduse teoks teeb ja osa neeldunud päikesekiirguse energiast keemilise energiana taimes salvestab. Keskne roll fotosünteesis on klorofüllil. Fotosünteesi kasutegur energia salvestamisel on üpriski väike, ainult mõni protsent. Ülejäänud energia kasutatakse taime elu tagamiseks (hingamine, aurumine, ainete transport jms) ning kiiratakse soojuskiirgusena ära.
- Kui footon on neeldunud, siis ei ole footonit enam olemas, footoni energia on kulunud footoni neelanud molekuli energiataseme tõstmiseks. 193.40.5.245 2. jaanuar 2012, kell 08:44 (EET)
- Muutsin sõnastust, nii et ka norija võiks rahul olla ;-). Kuigi, pean ütlema, et ma ei saa päris täpselt aru, mida Sa mult saada tahtsid. Ka mu esialgne lause on õige, aga ebatäpne - taimed tõepoolest saavad läbi fotosünteesi valgusest energiat. Valgusel on energia, aga see ei ole taimede eluprotsessides ilma fotosünteesita, s.t ilma keemiliseks energiaks muundamata, kasutatav. Taimed saavad oma keemilise energia valgusenergiast. Amicitia 2. jaanuar 2012, kell 12:59 (EET)
- Võõras tundub ütlemine, et taimel on energia. Me ei ütle ju, et kivisöel või küttepuul on energia. Tunnistan, et ega ma energiavooge ja muundumisi taimes peensusteni ei tunne, tahtsin võibolla ilmaasjata kogu klorofülli rolli energia liikumisel taimes taandada energia salvestamiseks keemilise energiana, mida saab pärast põletades uuesti kätte.
- Aga valgus on natuke kirjandusliku alatooniga. Kiirgusenergiat kannab edasi elektromagnetkiirgus, selle energia on täpselt seotud kiirguse sagedusega (valguse lainepikkusega). Valgus on fotomeetria mõiste, valgust mõõdetakse luxides, mis on energiaga seotud inimese silma tundlikkuse spektri vahendusel. See viimane on kokkuleppeline karakteristik, mitte täpselt defineeritav füüsikaline suurus. 193.40.5.245 2. jaanuar 2012, kell 17:08 (EET)
- Sõna "valgus" kasutades lähtun ma ka Vikipeedia lehel antud definitsioonist "Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit". Ma ei ütleks, et valgus on ainult fotomeetria mõiste, küll aga tegeleb fotomeetria valguskiirgusega seotud suuruste mõõtmisega.Amicitia 2. jaanuar 2012, kell 20:01 (EET)
- Muutsin sõnastust, nii et ka norija võiks rahul olla ;-). Kuigi, pean ütlema, et ma ei saa päris täpselt aru, mida Sa mult saada tahtsid. Ka mu esialgne lause on õige, aga ebatäpne - taimed tõepoolest saavad läbi fotosünteesi valgusest energiat. Valgusel on energia, aga see ei ole taimede eluprotsessides ilma fotosünteesita, s.t ilma keemiliseks energiaks muundamata, kasutatav. Taimed saavad oma keemilise energia valgusenergiast. Amicitia 2. jaanuar 2012, kell 12:59 (EET)
After initial work done by German chemist Richard Willstätter spanning from 1905 to 1915, the general structure of chlorophyll a was elucidated by Hans Fischer in 1940. Meie vikis võiks ka R. Willstätterist juttu olla. Nimelik (arutelu) 24. september 2019, kell 00:43 (EEST)
- Võid kirjutada. Andres (arutelu) 24. september 2019, kell 10:07 (EEST)