Arutelu:Kivikirstkalme
Kivikirstkalmed on pronksi- ja eelrooma rauaaja arvukamaiks ning ka kõige rohkem uuritud muistiseliigiks Eestis. Selliseid kalmeid on ehitatud ajavahemikus u 1100-200 eKr, üksikuid kalmeid võidi siiski ehitada kuni ajaarvamise vahetuseni. Hiliseid järelmatuseid on aga kivikirstkalmetesse tehtud siin-seal kuni muinassja lõpuni.
Maastikul paiknevad kivikairstkalmed enamasti rühmadena,ühte rühma kuulub keskmiselt 5-6 kalmet. Need on maapealsed ümmarguse põhiplaaniga matmispaigad, mida ümbritseb üks või mitu kivikirstu. Kalmed on harilikult pealt kaetud väiksemate paekividega ning näevad seetõttu välja kivikuhjatistena. Kivikrstkalmete läbimõõt on tavaliselt u 8 m ning kõrgus ümbritsevast maapinnast 0,5-1 m, kuid loomulikult on ka erandeid. Harilikult on surnud maetud kivikirstkalmetesse põletamata, end esineb ka põletusmatuseid, misvõivad olla asetatud nii kesksetesse kirstudesse kui ka kalme perifeersesse ossa. Kivikirstkalmed on levinud Põhja- ja Lääne-Eestis õhukeste mulddladega alal, vähesel määral on neid teada ka Eesti siseosas.
Aravtakse, et maastikul hästi esiletulevatesse ning seda jäädavalt muutnud kivikalmetesse maeti vaid tolleaegne eliit, Ühiskonna lihtliikmed maeti aga teisiti, sellisel moel, mis maastikule selget märki järele ei jätnud. Mõnede kivikalmete kaevamisel on nende juurest leitud põletatud inimluude tükikesi, mis on omal ajal lihtsalt maapinnale jäetud. Võimalik, et just sedasi maeti suurem osa pronksi- ja eelrooma rauaaja inimestest.
- Artiklist Hundikangrud. Andres 26. juuli 2009, kell 23:10 (UTC)
- kas keegi pätsas kondid ära, et kõik seest tühjad on?