Arutelu:Kakspunktprotokoll üle Etherneti
Jälle "termin", mida ei saa käänata (kuidas moodustada ainsuse omastavat?). Andres 30. aprill 2009, kell 20:43 (UTC)
Lühend oleks minu meelest parem. Ainsuse omastava puhul ei oska Sa niikuinii muud peale hakata kui kasutada lühendit:-) Andres 30. aprill 2009, kell 20:46 (UTC)
- Mina isiklikult väänaks vastava vajaduse korral selle ilmselt ilma pikemalt mõtlemata Etherneti üleseks protokolliks. Aga tõepoolest, kui käänamise peale mõtlema hakata, siis ma ei tea kui hea teguviis see on. Mõne keeleinimese arvamust oleks vaja. Sinu rõõmu selle osas, et eesti keeles päris hea oskusõna puudub, ma ei jaga. :-( Aga parema puudumisel jääksin ikkagi selle juurde.--Pikne 1. mai 2009, kell 0:22
- Ei, mina ei rõõmusta selle üle. Tahan lihtsalt tähelepanu juhtida sellele, et korralikku oskussõna eesti keeles ei pruugi olla, ja siin igatahes küll kutselise terminoloogi kätt tunda pole. Minu meelest ei maksa eestikeelsete vastetega kiirustada seal, kus need ilmselt paigas ei ole, selliste vastetega teeme end naerualuseks. Kui tähtlühend on olemas, siis ei ole asi pakiline ja parem oodata. Veel vähem tohiks hakata vasteid ise välja mõtlema, sest see suurendaks kaost terminoloogias veelgi. "Etherneti ülesel protokollil" seda käänamishäda ei ole, kuid ka see ei tundu mulle hea eesti keelena, pealegi tuleks kasutada sidekriipsu.
- Loomulikult oleks keeleinimese abi tarvis, aga terminid peaks kõigepealt komisjon paika panema, alles siis võtame need tarvitusele. Andres 1. mai 2009, kell 05:34 (UTC)
- Kui nüüd järele mõelda, siis selliseid väljendeid on eesti keeles teisigi, näiteks öeldakse vist "algebra üle korpuse" ja "moodul üle ringi", aga paistab, et nende puhul käänamisraskust ei teki.
- Ja tegelikult ma ei usu, et säärased terminid on mõeldud tähtlühendite väljatõrjumiseks. Andres 1. mai 2009, kell 05:39 (UTC)
- Ma uut terminit ei tahtnudki teha, lihtsalt kui tekib käänamisvajadus ja ilma ei saa, siis suupärastada. Sidekriips kirjas, jah. Et naerualuseks siis ikka ei tee jah?--1. mai 2009, kell 9:22
Minu arvates peab olema "punktist-punkti protokoll". Seni, kuni puuduvad professsionaalsete terminiloojate väljapakutu, peaksime me tõlkima sõna-sõnalt. "Kakspunkt" jääb arusaamatuks. On ju inglise keeles "point-to-point" ja protokolli sisu on kahe punkti vaheline ühendus.--Rünno 1. mai 2009, kell 09:48 (UTC)
- Ei saa öelda, et see ei ole küllalt kutseliste terminiloojate väljapakutu. Vallaste ja teised vastava eriala inimesed terminoloogiaühingus teavad selliseid asju just tehnilise külje pealt ja oskavad terminiloomes nende sisu avada, millega sõna-sõnalt tõlkimine harilikult hätta jääb. Ja eks neil ole ka teatav terminiloomeks vajalik keelepagas olemas, kui nad järjepanu sellise asjaga tegelevad. Küllap siis termini sisu ei kannata antud juhul vähemkohmakama mõiste all (kakspunkt). Iseasi, kas neil (tal) on olnud mahti või võimalust EKI omadega siinse osas nõu pidada ja kas viimased oskaks midagi paremat välja pakkuda.--Pikne 1. mai 2009, kell 13:05
- "Republic of South Africa" -> "Lõuna-Aafrika Vabariik"
- "Point-to-Point Protocol over Ethernet" -> "Etherneti ülene kakspunktprotokoll"
Järsku peaks sidekriipsu kasutama: "Etherneti-ülene kakspunktprotokoll --Rünno 1. mai 2009, kell 14:34 (UTC)
- Põhimõtteliselt saab niiviisi sõnade järjekorda muutes praegust artikli pealkirja käänata. Kui hea nii käänata on, seda ma ei tea. Kui kellelgi kahtlus jääb, siis ta võib sõnastada nii, et käänata pole vaja või tõesti lühendit kasutada. Ärgu asendagugi lühendit, olgu ta lihtsalt termin lühendi taga. Kakspunktprotokoll üle Etherneti on kakspunktprotokolli alaliik, nii et ega siinset oluliselt teisiti või paremini vist öelda ei saa. Midagi naeruväärset ma siin ei näe ja oleksin parema puudumisel siintoodud oskussõnaga rahul küll.--Pikne 1. mai 2009, kell 17:17
- Nojah, sarnane olukord on ka näiteks nimedega "Aquino Thomas" ja "Frankfurt Maini ääres". Omastavasse neid panna ei saa, selle asemel öeldakse "Aquino Thomase" ja "Maini-äärse Frankfurdi".
- Sellise termini puhul tuleb mõelda ka sellele, kuidas käänata, mitte panna kasutajat täbarasse olukorda. Sellepärast ma ütlengi, et siin on professionaalsusest puudu. Terminoloogid ju selleks töötavadki, et leida sobiv termin, mis ei pea olema otsetõlge inglise keelest.
- Kui käänamisel tuleb fraas ümber teha, on tegemist juba rööpterminiga.
- Kui termin on lühendi taga ja kasutatakse lühendit, siis pole ka põhjust lühendist artiklipealkirja taga loobuda. Andres 1. mai 2009, kell 15:12 (UTC)
- Põhimõtteliselt saab niiviisi sõnade järjekorda muutes praegust artikli pealkirja käänata. Kui hea nii käänata on, seda ma ei tea. Kui kellelgi kahtlus jääb, siis ta võib sõnastada nii, et käänata pole vaja või tõesti lühendit kasutada. Ärgu asendagugi lühendit, olgu ta lihtsalt termin lühendi taga. Kakspunktprotokoll üle Etherneti on kakspunktprotokolli alaliik, nii et ega siinset oluliselt teisiti või paremini vist öelda ei saa. Midagi naeruväärset ma siin ei näe ja oleksin parema puudumisel siintoodud oskussõnaga rahul küll.--Pikne 1. mai 2009, kell 17:17
"Kakspunktprotokoll üle Etherneti on kakspunktprotokolli alaliik". Just. Ja kuna on alamliik, siis alamliik paigutatakse termini algusesse. Üsna levinud võte eesti keeles. Näiteks, meditsiinis mingi organi puudulikkus. Puudulikkus on ülemmõiste, aga organi tasemel on alammõiste. Maksa puhul öeldakse "Maksa puudulikkus", mitte "Puudulikkus maksas". Ja kui lokalisatsioon paigutatakse termini etteotsa, siis kääna kogu terminit vastavalt soovile ilma probleemideta.--Rünno 1. mai 2009, kell 16:23 (UTC)
- Jah, eesti keelele on omane täiend põhisõna ees. Andres 1. mai 2009, kell 16:39 (UTC)
- Et siis "Etherneti-ülene kakspunktprotokoll"?--Rünno 1. mai 2009, kell 16:55 (UTC)
- Ei, me ei hakka ise terminit välja mõtlema. Las terminoloogiakomisjon arutab asja. Andres 1. mai 2009, kell 16:57 (UTC)
- "Komisjon, kus sa küll oled?" - Strugatskid "Põgenemiskatse"--Rünno 1. mai 2009, kell 17:11 (UTC)
- Võib ju ka olla näiteks "Etherneti-põhine kakspunktprotokoll" või "Ethernetiga kakspunktprotokoll" või "Etherneti kakspunktprotokoll". Andres 1. mai 2009, kell 17:00 (UTC)
- Kardan, et "Etherneti-põhine kakspunktprotokoll" juhul hakkab sisu moonduma. Miskipärast öeldakse "over Ethernet". Kuid "Etherneti kakspunktprotokoll" oleks päris sobiv ja ühemõtteline.--Rünno 1. mai 2009, kell 17:17 (UTC)
- Jah, see oleks kõige lihtsam. Ma ei tunne asja, mistõttu ma ei tea, kas see sisuliselt sobiks. Andres 1. mai 2009, kell 17:30 (UTC)
- Kardan, et "Etherneti-põhine kakspunktprotokoll" juhul hakkab sisu moonduma. Miskipärast öeldakse "over Ethernet". Kuid "Etherneti kakspunktprotokoll" oleks päris sobiv ja ühemõtteline.--Rünno 1. mai 2009, kell 17:17 (UTC)
- Mina saan aru, et tegu on standardi / protokolliga, mis kasutab Etherneti, mitte ei pruugi niivõrd Etherneti oma või omane või selle juurde kuuluv olla. Selles suhtes tekitab Etherneti kakspunktprotokoll küsitavusi küll jah. Seda ma ei oska arvata miks termini algkuju ei või Etherneti-ülene kakspunktprotokoll olla, aga ilmselt on siin keeleliselt mingi põhjus olemas, kui ka KNAB-is on põhinimi Frankfurt Oderi ääres ja rööpnimi Oderi-äärne Frankfurt, mitte vastupidi.
- Kui sarnaseid näiteid jagub, miks siis siinsetki täbaraks tembeldada. Jäägu nagu on ja käänamise tarbeks saab sõnade järjekorda muuta. Lõppude lõpuks meil astmevaheldus, lahkukirjutatavad tegusõnad (hüppan üle, üle hüpanud) ja muud säärased vahvad asjad. Nii, et ma ei tea kas käänamise tarbeks sõnajärje muutmist saab halvaks teguviisiks pidada, ehk mitte? Tõsi, paremat terminit võiks tahta, aga me ei tea kas paremat on võimalik teha (kui just mitte sisuavavast terminist loobuda) ja seeläbi võiks ju ka sellega, mis otseselt halb ei ole, rahul olla. Pikne 1. mai 2009, kell 22:29
- Ei, me ei hakka ise terminit välja mõtlema. Las terminoloogiakomisjon arutab asja. Andres 1. mai 2009, kell 16:57 (UTC)
- Et siis "Etherneti-ülene kakspunktprotokoll"?--Rünno 1. mai 2009, kell 16:55 (UTC)
- Eks asjatundjad tea paremini, aga omastav kääne väljendab eesti keeles väga erinevaid suhteid.
- See polegi tähtis, mis on põhinimi, mis rööpnimi, aga antud juhul pole rööpnime üldse antud. Kui me hakkame seda ise välja mõtlema, siis minu meelest see on lubamatu omalooming. Andres 1. mai 2009, kell 19:51 (UTC)
- Ainult käänamise jaoks sõnajärje muutus Etherneti-ülese kakspunktprotokolli + käändelõpud ja algvorm ilma rööpterminiteta jääks ikkagi Kakspunktprotokoll üle Etherneti. Mis sellises omaloomingus halba saab olla? Kuigi julgus omaloomingut teha on väga vajalik sealgi, kus ühtegi eestikeelset terminit pole veel ja seejuures on hea, et kõik saavad omaloomingu nõrkuseid ära märkida ja selle alusel saab terminit parandada. Pealekauba seni kuni kuskilt ülevalt poolt pole seda kõige õigemat terminit ette antud, ei ole omalooming ka ülimuse suhtes vale. Ja kui sellest omaloomingust lõppkokkuvõttes hea termin sünnib, siis keelehoolel või terminoloogiakomisjonidel on seda hea märgata ning üle võtta ja ongi tükike Minu Eestit ja kodanikuühiskonda olemas.--Pikne 1. mai 2009, kell 23:25
- Ma ei ole selle lähenemisega nõus. Vikipeedia ei ole koht, kus termineid luua. Uue väljendi võib minu meelest Vikipeedias ise kasutusele võtta ainult juhul, kui see tundub loomulik ja ainuvõimalik. Muidu riskime sellega, et tekib lõputu ja viljatu vaidlus. Peab olema autoriteet, millele viidata. Kui terminit hädasti tarvis on, peame ise keelehooldajatega ühendust võtma.
- Minu meelest see, millest Sa räägid, ei ole süütu sõnajärje muutus. Võimalik, et see sobib, aga tuleb asjatundjatega nõu pidada. Andres 1. mai 2009, kell 20:41 (UTC)
- Ainult käänamise jaoks sõnajärje muutus Etherneti-ülese kakspunktprotokolli + käändelõpud ja algvorm ilma rööpterminiteta jääks ikkagi Kakspunktprotokoll üle Etherneti. Mis sellises omaloomingus halba saab olla? Kuigi julgus omaloomingut teha on väga vajalik sealgi, kus ühtegi eestikeelset terminit pole veel ja seejuures on hea, et kõik saavad omaloomingu nõrkuseid ära märkida ja selle alusel saab terminit parandada. Pealekauba seni kuni kuskilt ülevalt poolt pole seda kõige õigemat terminit ette antud, ei ole omalooming ka ülimuse suhtes vale. Ja kui sellest omaloomingust lõppkokkuvõttes hea termin sünnib, siis keelehoolel või terminoloogiakomisjonidel on seda hea märgata ning üle võtta ja ongi tükike Minu Eestit ja kodanikuühiskonda olemas.--Pikne 1. mai 2009, kell 23:25
- Mulle tundub üldse imelik nii "üle" kui ka "ülene" selline kasutamine. Kas "üle" peab siin tähendama "kaudu" või "abil" vms? Ja kas "ülene" ei ole rohkem millestki kõrgemal või ülevalpool toimuv või midagi ületav vms? Piiriülene koostöö ei tähenda ju, et koostöö toimub piiri abil. --Epp 1. mai 2009, kell 21:11 (UTC)
- Õige, keeleliselt ei sobi ei "üle" ega "ülene". Adeliine 18. veebruar 2016, kell 14:40 (EET)
- Mulle tundub üldse imelik nii "üle" kui ka "ülene" selline kasutamine. Kas "üle" peab siin tähendama "kaudu" või "abil" vms? Ja kas "ülene" ei ole rohkem millestki kõrgemal või ülevalpool toimuv või midagi ületav vms? Piiriülene koostöö ei tähenda ju, et koostöö toimub piiri abil. --Epp 1. mai 2009, kell 21:11 (UTC)
Mulle hakab tunduma, et me vaidleme ilmaaegu. Vastav termin on olemas isegi Windowsi materjalides. [2]. Kuigi jah, jääb üle küsimus, kuidas sellist terminit käänata.--Rünno 2. mai 2009, kell 06:29 (UTC)
- Me ei vaidle ju selle üle, kas see väljend olemas on. Jutt on sellest, et korralikke eestikeelseid, lühenditest erinevaid termineid ei pruugi olla. Andres 2. mai 2009, kell 10:11 (UTC)
- Noh niipalju võiks veel uurida, kas PPPoE puhul on tegemist IPv4 aadressruumi raiskamisega. suwa 2. mai 2009, kell 06:49 (UTC)