Arutelu:Kaaon
Artikkel on üsna hea. Enamus parandusi puudutab ortograafiat või stiili.
Sissejuhatuse võiks natukene ümber sõnastada:
Кaaon (või Kaa-meson, tähistatakse K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist). Kaaonid on kõige lihtsamad kõikidest “veidratest” hadronitest (need, mille kvantarv ei võrdu nulliga).
Kas sissejuhatusse on võimalik veel kaks-kolm lauset kirjutada? See on muidu väga kena, aga pisut lühike.
Omaduste peatükis: Eksisteerib neli kindla massiga kaooni asemel kirjutage On olemas neli kindla massiga kaooni. Loetelu esimene punkt võiks väikse algustähega olla ja iga loetelu elemendi järel võiks punkt olla.
Teise punkt juures pange esimese lause järele punkt: Tema antiosake, positiivselt laetud K^{+} (koosneb u-kvargist ja s-antikvargist).
Samas kohas kasutage alalütlevat käänet, mitte omama-verbi. Eesti keelekorraldus soovitab teatud puhkudel vältida omama-verbi. Mõnikord ei ole midagi parata, aga seal, kus on võimalik, kasutage alalütlevat käänet. Arvestades CPT-sümmeetriat peab sellel konkreetsel osakesel olema sama mass ja eluiga nagu K^{-}-l.
Kolmanda punkti juures ärge pange sulu sees olevale lausele suurt algustähte: K^{0} (mis koosneb ühest d-kvargist ja s-antikvargist). Omab massi 497,614(24) MeV.
Mõne sõna juures võiks artiklilink olla või kasvõi lühike lahtiseletus, nt: isospinniline paar, nuklon, müüon, ostsillatsioon.
Omaduste peatükis on sulgudesse jäänud võõrkeelne sõna: predstavlenie.
Vormistusel on mõni asi nässu läinud ja mõni sümbol ei paista õige välja: \mathrm{\bar{K}^0}.
Sellest tuleneb, et neid võib vaadelda nagu kahe iseenda olekut, mis omandavad väga erineva eluea - sõnastage nii: Sellest tulenevalt võib neid vaadelda nagu kahe iseenda olekut, mis omandavad väga erineva eluea. Sealsamas loetelu juures alustage esimest punkti väikese algustähega.
1946.a - punkti järele käib tühik: 1946. a.
mida nimetati veidersus - käänake nõnda: mida nimetati veidersuseks.
Seetõttu, et kaks lõppolekut omavad erinevat paarsust, eeldati, et algolekud peavad samuti omandama erineva paarsuse ja need on kaks erinevat osakest. - siin oleks parem kasutada sõna kuna: Kuna kahel lõppolekul on kaks erinevat paarsust, eeldati, et algolekud peavad samuti kahe erineva paarsusega olema ning need on kaks erinevat osakest.
Mõnes kohas on CP-sümmeetria kirjutatud lahku. See peaks alati sidekriipsuga ühendatud olema. Sidekriipsu järel ega ees ei tohi olla tühikut.
Kus ψ — on süsteemi kvandiline olek - siin ei ole mõttekriipsu vaja.
Viimases peatükis on jäänud vene sidesõna kogemata sisse: KL и KS.
Lühendit käänatakse kas käändelõpp otse lühendi järele panens või selle lühendi järele lisamine sidekriipsuga, ehk: CPga või CP-ga, kuid mitte: CP'ga.
Teil on küll viited olemas, aga artiklis endas ei ole otseselt viidatud. Iga väite juures peaks viide olema.
Artikkel on ise päris hästi kirjutatud ja hea ülesehitusega.
--ElvaOlle (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 17:36 (EEST)
Ortograafia[muuda lähteteksti]
"negatiivselt laetudK−" - siin on tühik puudu.
"naguK−" - siin ka
"teisel - laetud osake, mis laguneb laetud piioniks" - siin pole mõttekriipsu vaja.
"Seda nähtust teati kui saladus θ-τ.Mesonid lagunevad" - pange siin punkti järele tühik.
"Kui prooviti kontrollida Adairi resultaate 1964.a" - parem oleks nii: "Kui 1964. a prooviti kontrollida Adairi resultaate".
"Selgitati, et isegi arvestades sellega KL ja KS on iseenda nõrgad olekud" - mõtlesite ehk nii: "Selgitati, et isegi arvestades sellega, et KL ja KS on iseenda nõrgad olekud".