Arutelu:Käärdi

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mille põhjal saab väita, et Elva linn piirab Käärdi alevikku kolmest küljest. Nii Rõngu valla üldplaneeringu plaani kui ka Maa-ameti kaardi põhjal kuulub Käärdi alla ka Kaseküla, nii et pigem piirab Käärdi Elvat kolmest küljest. Muidugi, ümbruskonnas elavad inimesed peavad Käärdiks ainult neid korterelamuid ja mõningal määral seal lähedal olevaid individuaalmaju, kuid ametlikult on Käärdi palju suurem.Valju 15. juuli 2009, kell 15:21 (UTC)

Tehtud mõned parandused.Mis puudutab aga seda, et siin vihjatakse mahakirjutatud allikale,www.kaardi.ee, siis need tekstid on seal samuti minu kirjutatud, faktid kogutud erinevatest allikatest ja parandatud faktivead, mis seal on olid varem. Aga alati on teretulnud parandused, kui kellelgi on täpsemaid fakte lisada, sest Käärdi lühikest ajalugu on veel vähe uuritud ja enamuses materjale on käsikirjalised, millele vihjamine on raskendatud. --sirts 15. juuli 2009, kell 16:39 (UTC)

Minu arvates oleks autoriõiguste rikkumise kahtluse vältimiseks hea lahendus panna www.kaardi.ee lehele kuhugi märge, et materjalide kasutamine Vikipeedias on lubatud ning lisada Vikipeediaartikli juurde link, mis viib konkreetsele kohale www.kaardi.ee lehel. Valju 15. juuli 2009, kell 16:53 (UTC)

Päris hea mõte, kuigi ma küll ei tea, kas teised koduleheküljed ka sama märget kasutavad. Kodulehekülgedel on ju niikuinii materjalid avalikud ja muudele materjalidele piiratakse ligipääsu kasutajaõiguste ja paroolidega. --sirts 15. juuli 2009, kell 17:05 (UTC)

Mõni materjal võib olla internetis avalik ainult lugemiseks, aga ei pruugi olla avalik kopeerimiseks ja tiražeerimiseks. Vikipeedias avaldatud materjali võib igal pool vabalt kasutada, seega kui algmaterjali kasutamise õigused ja piirangud pole selged, ei tohi seda materjali Vikipeedias kasutada, et ei tekiks vastuolu. Võib kasutada fakte, andmeid, aga mitte teksti ennast. Valju 15. juuli 2009, kell 17:44 (UTC)

Hea oleks artiklis ka märkida, millisest allikast üks või teine fakt võetud. Andres 15. juuli 2009, kell 20:19 (UTC)

Nii, kui on kuuldud inimeste suust, mälestuste üleskirjutuselt, siis kuidas vihjata? Kas inimese öeldu, protsessis osalenu ütlus on fakt või kuulujutt? Mulle hakkab vst tunduma,,et viki pole minu jaoks. Sest siinne deviis näib olevat see, et kopeerigem ja tõlkigemgi ainult vikit, sest see on autorikaitsest vaba! Kui ma loen siin mõnd artiklit, milles on selged faktivead, kuid ma ei oska millelegi viidata, mis siis teha? Jätta parandamata? Muide sama lugu oli Käärdi aleviku infoga enne seda, kui ma selle kohta siis täpsemat infot üles panin. Paljud faktid polegi kusagil avaldatud ega avaldatagi kunagi. Puutun selliste asjadega ka oma igapäevatöös kokku ja see on minu töös põhiline konflikt. Ma usun, et nende keeldudega on kohati liiale mindud. --90.190.223.226 15. juuli 2009, kell 21:15 (UTC)

Kui leiad faktivigu siis paranda julgelt. Lihtsalt oleks abiks kui arutelulehel oma parandusi selgitad.
Viidata saab ka veebilehekülgedele aga kui tõesti pole millelegi viidata siis on ju paratamatu, et viited jäävad esialgu lisamata. See ei ole siiski väga suur ega ületamatu probleem ning on tihti hilisemalt parandatav. Ivo 15. juuli 2009, kell 22:02 (UTC)
Kui tegu on faktidega, mis pole varem avaldatud, võid need avaldada kuskil oma nime all. Kõige parem, kui mõnes väljaandes, mida toimetatakse. Vikipeedia ei avalda varem avaldamata fakte, vaid refereerib seda, mis on juba avaldatud.
Ka teistes vikipeediates ei avaldata varem avaldamata fakte. Teised vikipeediad ei ole ise sõltumatuks allikaks. Faktid ei ole autorikaitse all, küll aga nende sõnastus. Seetõttu on autoriõiguste rikkumise vältimiseks mugav alustada teiste vikide tõlkimisega, aga see ei tähenda, et ei võiks mujalt materjali võtta. Vastupidi, lausa peabki. Andres 16. juuli 2009, kell 04:34 (UTC)

Olen väga tänulik et Zosma ja võibolla veel keegi on Käärdi artiklisse väga huvitavaid ja asjakohaseid parandusi teinud. See aitab meid siinse ajaloo uurimisel. Mina siin hilistekkelise käärdilasena muide ei teadnud, et Kalev Päid elas Käärdis. Oma viimases eluetapis elas ta vist ikkagi Elvas. Kena kui siia veel ühtteist lisandub. Ootan huviga.--sirts 16. juuli 2009, kell 07:47 (UTC)

Oli mitmed korrad juhust Kaleviga vestelda...kui mul õieti meeles, siis maja kinkis proua Schulmann ja selle nimi oli Villa Ortensia...eks peab mälus sorima, tuleb ehk veel miskit meeldeZosma 16. juuli 2009, kell 08:06 (UTC)

Käärdi lipu kohta käiva materjali võiks ehk eraldi artiklisse toppida. Ivo 16. juuli 2009, kell 08:58 (UTC)

Mõtlesin korra sama ise ka.--sirts 16. juuli 2009, kell 08:59 (UTC)


Artikkel tuleb viidata.--WooteleF 16. juuli 2009, kell 17:44 (UTC)

Vat ei õnnestu see mul veel kuidagi. Ja siia on ka teised inimesed juba juurde kirjutanud ühtteist. Pole vihjatud kuidagi. Või ei oska ma märgata. Põhilugu on www.kaardi.ee/ avalehel 1 veerus ja nagu ma eespool mrkisin, on minu kirjutatud. Mida veel?--sirts 16. juuli 2009, kell 17:57 (UTC)
Kui kogu jutt pärineb ühest allikast, siis võib selle lisada lihtsalt välislingina.--WooteleF 16. juuli 2009, kell 18:02 (UTC)

"Alevikku ümbritseb Uderna, Käo, Kalme, Tammiste ja Kirepi küla ning Elva linn". Maaameti andmeil ümbritsevad Käärdi alevikku Kurelaane küla, Käo küla, Kalme küla, Uderna küla ja Elva linn. Tammiste ja Kirepi jäävad Käärdist loodesse ja eraldab neid Käärdist Käo ja Kalme külad.--Rünno 16. juuli 2009, kell 18:09 (UTC)

Noh, tuleb siis Maa-ameti järgi sisse panna. Andres 16. juuli 2009, kell 18:12 (UTC)

Ongi õige jutt Rünnol. Parandame siis. Ma vaatan, et sama vea on teinud ka meie aleviku arengukava koostamise töögrupp. Lubamatu viga, peab uurima, kuidas see tekkis. Aitähh, Rünno. --sirts 16. juuli 2009, kell 18:18 (UTC)


Malli väljad läksid küll nüüd veidi viltu. Aga võiks ju mallis EestiAsula olla ka väljad asula pildi kohta. Ja loomulikult ka lipu kohta.--Rünno 16. juuli 2009, kell 18:36 (UTC)

Panin lipu tagasi.--Rünno 16. juuli 2009, kell 18:51 (UTC)

Mulle tundub,et oleks pidanud hoopis siinse seltskonnaga aleviku arengukava koostama, oleks nii mõnedki vead olemata. Tundub, et keegi teist elab ehk siinkandis ja võiks meie arengukavale faktide seisukohast kiire pilgu peale heita. Siinkandis suhtelislt uue inimesena olen ehk usaldanud liialt kohalikke inimesi, kes peaks ju ometi teadma, milliste küladega Käärdi piirneb. Aga ju siis on piire sikutatud nii ja naapidi ja ega külade vahel pole ka ühtegi silti, see kõik tahab veel tegemist.--sirts 16. juuli 2009, kell 21:09 (UTC)

Praegune minupoolne kirjutis kuulub küll lobisemise hulka, aga las olgu. Tahan seda öelda, et kui on soov kohalikus regioonis põhjalikult ära eksida, siis küsi kohalikult teed. Kohalikul on omad arusaamad, mis tavaliselt ei lähe kokku kaardiga. See on nii linnas ja maal.--Rünno 17. juuli 2009, kell 15:43 (UTC)

Ega ma ülearu palju Käärdist tea, aga üldiselt on Kaseküla vist põlisem ja Käärdi suhtes umbes samas positsioonis kui Käärdi Rõngu suhtes (ääremaa) Kaseküla alad peaks olema kunagise Käo karjamõisa alad, mis osalt müüdud esimese vabariigi aegu kruntideks ja enamus pealesõja individuaalide jaoks eraldatud. Põlised olidki Päidi villa ja edasi nn Lenini maja ja ilmselt miskit maju veel. Lenini maja on saanud nime sellest, et seal elas Lenini näoga mees...tegelikult oli pisike majake. Päidi maja oli mõisnike suguseltsist proua Schulmannile (nimi ei pruugi täpne olla) ehitatud ehitis uhke verandaga, künkanõlval...olid kiviktaimlad, rosaarium, jne... Praegune Käärdi keskuse ala on vististi Kompuste, keda Elva kandis palju, põline maa, mis neil ka osalt tagastatud... Mis seal enne korrusmajade rajamist oli, ei tea... Seal kus praegu RPM ja Resprom, oli nõukaaegu ETKVL-i laod ja hooned... Zosma 17. juuli 2009, kell 14:48 (UTC) Tegelikult, kui meenutada on Kasekülas (jätan Käo välja) päris mitmed ennesõjaaegsed majapidamised. Rannu poolt tulles, enne lohku, mõlmat kätt teest, edasi Kaseküla teeääres ja praeguse Ääre tänava kandis mitmed majad. Osades minuteada, ei hakka siin nimetema, on veel ka nö põlised elanikud-järeltulijad...kust ehk miskit ajalugu võib välja kaevataZosma 17. juuli 2009, kell 15:33 (UTC) Tänud, uurime edasi.--213.35.129.122 20. juuli 2009, kell 09:15 (UTC)