Arutelu:Joseph Pujol

Kas sellised rõvedused peavad ikka entsüklopeedias olema? Üks notar on tunduvalt vajalikum teada, kui see ... --Kaali 14. september 2010, kell 17:48 (EEST)

Ei usu, et mingi suvaline notar olulisem oleks. Palju neid notareid on, kelle elust muusikal ja paar filmigi tehtud on? Vaadates lõpuks teist arutelu sain ma aru mida sa mõtled. Mina jätaks nii notarid kui ka selle siin kõik alles. -- Ahsoous 14. september 2010, kell 17:57 (EEST)

Minu meelest on selge, et ta oma tuntuse poolest peab siin olema.

Jah, paraku on tegu omal ajal tuntud isikuga, kes esines tähtsatel sündmustel. Taivo 14. september 2010, kell 19:17 (EEST)

Muide, kas tavalise õhu väljutamine pärakust on peeretamine? Andres 14. september 2010, kell 18:56 (EEST)

Vist ikka, on ju raske vahet teha, mis sealt nimelt väljub. Taivo 14. september 2010, kell 19:17 (EEST)

Kui see nii peaks olema, siis peab ka peeretamise definitsiooni revideerima. Igatahes inglise viki ütleb, et ta kogus õhku ja laskis selle uuesti välja, ning seega tegelikult ei peeretanud. Andres 14. september 2010, kell 19:24 (EEST)

Jah, peeru definitsiooni tuleb muuta. Minu meelest pole kuigi oluline, et väljuvad gaasid oleksid sümbiootiliste bakterite ja seente tekitatud. Taivo 14. september 2010, kell 19:52 (EEST)

Kas pärakust väljuv gaas on peer ka juhul, kui ta ei kujuta endast soolegaase? Ma ei usu seda, pealegi ei saa me seda tõendada. Andres 14. september 2010, kell 20:35 (EEST)

Mina, vastupidi, ei usu, et leiduks mingi pärakust väljuv gaas, mis ei ole peer. Peeru definitsioon vajaks korralikku viidet. Taivo 14. september 2010, kell 21:19 (EEST)

[1], [2]. Ma ei kujuta ette, et veel mingeid definitsioone olemas oleks. Andres 14. september 2010, kell 21:57 (EEST)

OK. Kuna ÕS on kirjekeele norm, siis me peame seda järgima. Minu arvates on siin ÕS vea teinud, aga pole midagi parata. Taivo 14. september 2010, kell 23:19 (EEST)

ÕS ei ole mitte kirjakeele norm, vaid normi alus ja see on vaks vahet. Ükski sõnaraamat ei saa mitte iialgi kajastama kõikide sõnade kõiki võimalikke tähendusi ja seda kas miski asi haiseb või ta ei pea seda mitte tegema ei pea sellest küll isegi mitte üritama otsida. --Ahsoous 15. september 2010, kell 09:52 (EEST)

Olen nõus, et me ei saa ÕS-i järgi täpselt otsustada, millal on tegu peeruga, millal mitte. Andres 15. september 2010, kell 10:04 (EEST)

Jällegi ei saa ma Ahsoousega nõustuda. On tõsi, et kõigi sõnade kõik tähendused ei pea ÕS-is olema, aga levinud sõna põhitähendus võiks ikka olla määratletud. Taivo 15. september 2010, kell 14:32 (EEST)

Taivo, sinu sellest sõnavõtust jääb mulle küll mulje, et sa pole eluilmas ÕS-i käes hoidnudki. Vabanda, kui eksin. -- Ahsoous 15. september 2010, kell 15:01 (EEST)

ÕS ei ole niisugune koht, mida saaks kasutada definitsioonide allikana. Parem siis vaata juba EKSS-i, aga sealgi ei pruugi olla ammendavaid ja täpseid definitsioone. Neid saab ainult erialakirjandusest, aga mitteterminite puhul nagu "peer" autoriteetsemaid allikaid lihtsalt pole.

EKSS-is on sõna "peer" põhitähendus minu meelest määratletud küll, kuigi koos "pussuga" jääb asi siiski segaseks. Ja kui Sa leiad, et ÕS-i ülesanne on sõnu täpselt määratleda, eks Sa saada siis ettepanek, et seda täpsemalt tehtaks:-) Kardan, et suurem täpsus kui EKSS-is ja ÕS-is pole võimalik, sest sõnal "peer" lihtsalt pole täpsemat tähendust. Andres 15. september 2010, kell 14:57 (EEST)

Ma ei arva, et me ei tohiks kasutada selliseid tähendusi, mida ÕS-is pole, aga vaevalt on saadaval muid autoriteetseid allikaid peale nende kahe.

Miks Sa arvad, et ÕS on vea teinud? Andres 14. september 2010, kell 23:30 (EEST)

Minu nmeelest on väga raske vahet teha, kas pärakust väljuv gaas on soolegaas või ei. Seda ei kontrolli ju kunagi mitte keegi. Tavalisel inimesel on sellest ka täitsa ükskõik, ta nimetab peeruks kõike pärakust väljuvat gaasi, mis sealjuures häält teeb ja lõhnab, päritolust olenemata. Ma kahtlustan, et ÕS unustas ära pisiasja, et teoreetiliselt võivad pärakust välja tulla muudki gaasid peale soolegaaside. Taivo 15. september 2010, kell 00:19 (EEST)

Õhk on lõhnatu. Seega pärakust välja lastav õhk ei lõhna.

ÕS ei peagi andma ammendavat definitsiooni ja kõiki tähendusi. Kui tekib uus nähtus, võidakse seda nimetada vana sõnaga või ka mitte. Seda ei saa ette kindlaks määrata.

Pujoli tegevust kindlasti nimetatakse peeretamiseks, kusjuures selle peale isegi ei mõelda, mis gaas sealt välja tuli. Me ei tea, kas seda nimetatakse peeretamiseks teadmatusest või sellepärast, et vana sõna peetakse sobivaks ka uue nähtuse kohta.

Seevastu pole meil andmeid, et tema gaasi oleks peeruks nimetatud. Andres 15. september 2010, kell 08:37 (EEST)

Minul ei ole jah. Kuid et see vaatepunkt ei jääks ühepoolseks, tuleb ka mainida, et meil pole andmeid, et tema gaasi poleks peeruks nimetatud. Kas on mingit peeruteadlast, kellelt küsida? Taivo 15. september 2010, kell 14:32 (EEST)

Seda on äärmiselt raske kindlaks teha. Minu arvates on parem sellest vaikida, sest mida ei tea, ei maksa kirjutada. Andres 15. september 2010, kell 14:57 (EEST)

Sul on õigus. Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Taivo 15. september 2010, kell 21:21 (EEST)