Arutelu:Jääpuursüdamik

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Jääsüdamiku arutelu. Oleks vaja head pilti jääsüdamiku kohta, mis aitaks selgitada asja olemust. Ingliskeelne wiki ei anna selle kohta eriti häid pilte kahjuks..

Kas see pilt
sobib? --Geonarva 6. august 2007, kell 10:48 (UTC)

See on kahjuks täpselt sama pilt, mis 'ice core' teema ingliskeelses wikis. Mina saan sellest küll väga hästi aru, kuid võrreldes nende piltidega mis netis on (autorikaitsega) on see suhteliselt halb. Ta võib ju jääda kuni midagi paremat leitakse. Mustrebane 7. august 2007, kell 11:03 (UTC)

Hmm...ma ei oska seda pilti sinna yles panna ja mul hetkel ei ole aega seda uurima hakata, kuidas see käib. Äkki keegi osavam paneb ise ja lisab siia selle koodi kuidas seda teha. THX. Mustrebane 7. august 2007, kell 11:06 (UTC)

Panin üles, vaata redigeerimisboksist koodi. Andres 7. august 2007, kell 17:43 (UTC)

Tänud Mustrebane 13. august 2007, kell 17:49 (UTC)


liustikust või jääkilbist

Ka jääkilbid on liustikud. Siim 15. august 2007, kell 18:06 (UTC)

Kuid neil on siiski vahe. Alpidel ei saa olla jääkilpi, sest seal ei ole piisavalt lund (praegusel ajal, jääajal võis vabalt olla) kui jääpuursüdamiku saab sealt kätte kyll. Gröönimaad katab aga mandrijää, mis on küll Alpide liustikule saranane, kuid ei ole päris sama. Suuruses on vahe.Mustrebane 16. august 2007, kell 13:43 (UTC)

Avalauses pole seda vahet vast siiski vaja rõhutada. Ja nii ei tohiks ikka väljenduda, et liustikust või jääkilbist. Fakt on, et mõlemad on liustikud. Siis võiks juba öelda, et oruliustikust ehk alpiliustikust ja jääkilbist, aga milleks seda vaja on, sest liustikutüüpe on ju veel. Ma pole teemaga väga hästi kursis, aga mind huvitab, mis mõtet oruliustiku puurimisel on? Kihid on ju liustiku voolamise tõttu üsna segi keeratud. Kui pika ajavahemiku kohta oruliustikest usaldatavaid andmeid saadakse? Siim 16. august 2007, kell 13:58 (UTC)

Peruu mäestikust saadi väga olulist teavet tuule suuna kohta, sest sealne tuul võttis endaga kaasa tolmu ning see sadestus lumele. See aitas teadlastel ENSO (El Niño,La Niña)tsükleid uurida. Selle aja kohta ma ei oska sulle täpselt öelda, ma peaks sel juhul selle raamatust üles otsima ja ma ei ole yldse kindel millises kliimaraamatus see mul oli...... Yks asi mida ma võin öelda on see, et mõned liustikud on aeglasemad ja teised kiiremad ning mõned sisaldavad tuhandeid aastaid vanu sademeid, mis on parem kui mittemidagi...Kui sa oskad seda paremini sõnastada siis palun. Mind see ei häiri. Mustrebane 16. august 2007, kell 14:20 (UTC)